Kahjuks ei saa päästeamet ja kiirabi rahu ka jõulude eel. Laupäeval juhtus õnnetus Mustvee vallas Levala külas, milles kaotas elu 85-aastane vanaproua.
Laupäeva hommikul märkasid mööda sõitnud kiirabitöötajad Mustvee vallas, Levala külas vana puidust talumaja katuse alt suitsu tulemas. Suitsu täis ruumidesse kaitsevahenditeta siseneda polnud võimalik. Kohale kutsutud päästeameti suitsusukeldujad leidsid küdeva pliidiga köögist 85-aastase naise, kes majast välja toodi. Kahjuks ei olnud naine enam elus, kiirabi tunnistas ta hukkunuks.
Majas põles ühe ruumi sisustus ja pööningul katusealused konstruktsioonid. Tulekolletele ligipääsuks ja põlengu kustutamiseks avasid päästjad plekk-katuse, mille all oli vana laastukatus. See on detsembrikuus juba üheksas tulekahju ohver. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.
Proua ootas lapsi külla
Tartu Postimehele teadaolevalt kohtusid kiirabitöötajad ka majaelaniku õetütrega, kes oli talle Tartust külla sõitnud. Koos üritati majja siseneda, kuid kirbe suits hoidis neid tagasi. Õetütre sõnul tõi ta tädile süüa ja pensioniraha. Eelmisel õhtul, kui ta tädile helistas, oli too olnud reibas ja rõõmsatujuline ning oodanud lapsi Soomest enesele külla. Täditütar oli kuulnud vastu akent kloppides, et suitsuandur üürgab. Kustutama oli saabunud koguni kuus tuletõrjeautot.
Kokku on Eestis tules sel aastal elu kaotanud 40 inimest. Detsembris on tulekahjudes hukkunud üheksa inimest, mis on neljandik hukkunute koguarvust. Külmemate ilmadega sagenevad eluhoonete tulekahjud, mille põhjuseks on ülekütmine, kütteseadme rike või hooletus kütmisel. Ohutuse mõttes tuleb veenduda, et kütteseadmed on hooldatud ja terved. Lahtise tulega tuleb olla eriti ettevaatlik ja alati tasub kontrollida, et suitsuandur oleks töökorras. Elu päästab tulekahju käest ainult töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuandur.
Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik rõhutas, et lisaks suitsuandurile peaks olema ka läbi mõeldud ja vabad pääseteed. „Kas terviserike oli või ei olnud, on kohtuekspertiisi otsustada. Varem on ka olnud juhtumeid, kus tervisrike saabub koos leviva vingu ja suitsuga, nagu juhtus möödunud aastal Äksi külas, kus kaotas elu kaks vanainimest,” rääkis Kiik. „Neid juhtumeid on veelgi olnud. Oluline, et ei satutaks lõksu, et jõutaks ukseni.”
Jõulukingiks vinguandur
Jõgeva päästepiirkonna juhataja Jüri Alandi leidis, et vanad ja üksi jäänud inimesed on üldine probleem ning õige lahenduse leidmiseks peaks kõik targad pead kokku kutsuma. Ka riik tervikuna peaks mõtlema, mida teha.
„Kui me sama enesehävitajalikult jätkame, pole meil varsti võimalik inimesi laulupeole saata,” sõnas Alandi. „Põhiseaduses pole elu hoidmisest sõnagi, siis võiks tulla kõik muu – keel, rahvus ja kultuuri säilimine.”
Vanainimesed on tema sõnul üksi jäänud. „Majad on enamasti ehitatud pool sajandit või isegi rohkem tagasi. Aeg on oma töö teinud ja ka maja jaks saab otsa. Vahendeid aga kordategemiseks napib,” rääkis Alandi. „Meie päästeametnikena anname endast parima, paigaldame suitsuandureid, käime nõustamas. Rohkem nagu ei oskagi midagi teha.”
Ving on Alandi sõnul kurikaval asi, mis võtab kõigepealt mõistuse ja liikumisvõime. „Tavasituatsioonis võib kõik väga selge olla, aga kui õnnetus juhtub, siis on väga keeruline,” möönis Alandi. „Ahju- ja puiduküttega elamistes peab olema vinguandur, mis annab tükk maad enne märku kui suitsuandur, seda juba siis, kui tuba on suitsu täis.”
Vanasti olid majad sellised, et tuul käis igalt poolt läbi, ving läks kiiresti välja, aga praegu enam nii pole. Majad on kindlad ja soojustatud, ventilatsiooni pole. Ka ventilatsiooni projekteerimine on liiga kallis, ligi kolmandik ehituse maksumusest.
Alandi teeb ettepaneku, et kuna on jõuluaeg ja süda rohkem avatud, võiks üksikuks jäänud ja ahiküttega elamutes elavatele inimestele kogukond kinkida suitsuandurid. Vinguandurite hinnad jäävad 40 euro kanti, kuid inimelu on hindamatu.
„See pole ainult vanainimeste, vaid ka noorte teema. Kui on ikka ahiküttega elamu, siis need eurod, mis andurile kuluvad, pole ju suur kulutus.”
INDREK SARAPUU
