|
|
Kevad on aeg, mil paljudel koertel ja kassidel pojad sünnivad, kuid kahjuks jäävad paljud neist saatuse hooleks. Koduta loomade eest peab hoolt kandma kohalik omavalitsus, mille territooriumil nad hätta jäävad. |
Jõgeva valla territooriumilt korjati möödunud aastal kokku 46 kassi ja 13 koera. Hulkuvate loomadega tegeleb nii Jõgeva vallas kui ka linnas järelevalvespetsialist Lembitu Vaiknemets, kes tõdes, et enim on probleeme kassidega, keda hulgub linnas ja vallas rohkem.
“Koerad visatakse tihti möödasõitvast autost välja ja loom jääb sinna ootama, et peremees tagasi tuleks. Möödunud aastal vallast kokku korjatud hulkuvad koerad läksid kõik Rakverre kodutute loomade varjupaika, kust enamik neist Soome lemmikloomaks viiakse,” rääkis Vaiknemets. Hulkuvad kassid on enamasti sedavõrd haiged, et neile teeb loomaarst eutanaasiasüsti.
Lembitu Vaiknemets selgitas, et omavalitsustele on põhiprobleemiks tänavale jäetud loomade eest varjupaigale tasumine. Veel lisas mees, et praegune asjaajamine kodutute loomade varjupaigaga on üsna keeruline ning kuna varjupaiku haldavad loomakaitseseltsid, siis on asjaajamises ka mitmesuguseid vastuolusid.
Koerad leiavad uue kodu Soomes
“Hulkuvate loomade arvuga saame hakkama, kuid teenuse hinnad ei ole proportsioonis. Veel möödunud aastal oli koolilapse koolilõuna maksumus ca 10 krooni, kuid koera ja kassi ööpäevase pidamise eest varjupaigas tuli vallal maksta 150 krooni. Tänavu on lõuna hinda mõne sendi võrra tõstetud ja looma ülalpidamise eest tuleb maksta 8 eurot ööpäev. Seaduse järgi peame maksma kahe nädala jooksul ülalpidamise eest, lisaks edasi-tagasi vedu 0,5 eurot kilomeeter, pluss ravi ja kiibistamine. Ümmarguselt läheb ühe looma Rakverre viimine maksma umbes 4000 krooni ehk 225-250 eurot. Et meil sellist raha eelarves ei ole, siis oleme sunnitud kasside osas teisi võimalusi otsima. Varjupaigad on aga tänavu kõik loomakaitsjate hallata ja nemad ei taha sellest kuuldagi, et me ise kassid magama paneme. Praktika on näidanud, et nad ise panevad ka vähemalt 90 protsenti kassidest magama, kuna neid keegi endale ei võta. Eelnevalt peame meie aga maksma iga looma pealt 225 eurot,” avas Vaiknemets kodutute loomade eest hoolitsemise tagamaad.
Jõgeva linnas korjati möödunud aastal kokku 39 kassi ja viis koera. Koerad viidi Rakverre, kust nad saadeti edasi Soome uutesse kodudesse. “Soomes käivad need asjad teistmoodi. Seal suhtuvad inimesed loomadesse suure respektiga. Saatsime möödunud korral siit ka ühe koera Soome, kellel oli vaid kolm käppa ning kes oli üsna niru tervise ja väljanägemisega. Soomes leiti koerale kohe hea peremees,” rääkis Vaiknemets.
Loomi käib linna järelevalvespetsialist püüdmas peaasjalikult ise. “Kasside jaoks on mul soetatud kolm puuri. Aeg-ajalt mulle ikka helistatakse, et kortermajade keldrites teevad hulkuvad kassid pahandust, sirtsutavad inimeste keldriboksidesse ja isegi esimese korruse rõdudele nii, et inimesed ei saa haisu pärast oma rõdul käiagi. Siis ma olengi puurid üles pannud ja sedasi kasse kokku korjanud. Koertega on pisut raskem. Mõne sõbraliku ja heausklikuma olen ise nööri otsa meelitanud ja siis oodanud, mil Rakverest järele tullakse,” lisas ta.
Veel rääkis Vaiknemets, et probleeme on linnas mitte ainult peremeheta loomadega. “Inimesed on üsna hooletud ja ei korista oma loomade järelt. Kevadel on probleem eriti aktuaalne, kui koerte väljaheited lume alt välja sulavad. Oleme pannud Tähe tänava elamute juurde vastavad prügikastid, kust saab ka kilekotte võtta, kuid aeg-ajalt rüüstavad kaste poisikestekambad, kes sealt kilekotid ära võtavad. Kottide jagamine on linnapoolne hea tahte avaldus. Kui juhtub, et kilekotte jälle mingil põhjusel prügikastide juures pole, siis ei vabasta see loomaomanikke lemmikute järelt koristamisest,” rõhutas Vaiknemets.
Loom tuleks steriliseerida
Jõgeva linna ja valla järelevalvespetsialistiga oli sama meelt ka Torma vallavanem Riina Kull, kes samuti nentis, et inimesed käituvad loomadega ja loomade suhtes üsna vastutustundetult. “Kahjuks ei pea paljud kinni kultuursest loomapidamisest, praegu vedelevad lumel koerte väljaheited. Ei järgita kehtestatud eeskirju, arvatakse, et tema loom ei ole kaaskodanikele ohtlik,” selgitas Torma vallavanem ning lisas, et neil tuleb kodunt ära karanud loomadega tegeleda vahel isegi mitu korda nädalas.
Veel nentis Riina Kull, et hulkuvate loomade varjupaika toimetamine on üsna kulukas. “Kuna omavalitsus peab nende loomade hoidmise, kohale viimise ja vaktsineerimise eest varjupaigas tasuma, siis peaks varjupaikade rahastamine olema tagatud riiklikest vahenditest. Omavalitsusele on see üle jõu käiv kohustus,” sõnas vallavanem.
Põltsamaa linnavalitsusel tuleb hulkuvate loomadega tegemist teha pea iga kuu. “Kõigepealt üritame siiski hulkuva looma omanikku leida. Palju abi on siinkohal kiibistamisest. Kui omanikku ei leita, toimetatakse loom varjupaika, kuhu siis omanikul on võimalik talle hiljem järele minna. Loomad, kellele järele ei minda, leiavad endale kas uue kodu või hukatakse,” selgitas abilinnapea Sven Sass.
Kurb on see, et mõningad inimesed kohtlevad oma neljajalgseid sõpru hoolimatult ja julmalt. Vastsündinud loomakesed tõstetakse võõras kohas maantee äärde või jäetakse linnatänavale vedelema. Mõistlik oleks kulutada veidi raha ja lasta oma loom steriliseerida.
Milliste varjupaikadega teevad Jõgevamaa omavalitsused koostööd
i
Jõgeva linn Rakvere varjupaik
Jõgeva vald Rakvere varjupaik
Kasepää vald Virumaa varjupaik
Mustvee linn Koostööpartner puudub
Pajusi vald Koostööpartner puudub (probleeme hulkuvate loomadega on vähe)
Palamuse vald Rakvere varjupaik
Pala vald Koostööpartner puudub
Puurmani vald Virumaa varjupaik
Põltsamaa linn Viljandi kodutute loomade varjupaik
Põltsamaa vald Rakvere varjupaik
Saare vald Koostööpartner puudub (Vajadusel on kutsutud appi Virumaa varjupaik)
Tabivere vald Tartu loomade varjupaik
Torma vald Koostööpartner puudub
i
EILI KOITLA
