|
|
Üleeile sai Vanemuise teatri näitleja Ott Sepp Palamuse rahvamajas kätte Oskar Lutsu huumoripreemia. Ka filminäitleja, telekoomiku, saatejuhi ja stsenaristina tunnustust leidnud Sepp on selle preemia 23. laureaat. |
Lutsu preemia saaja valitakse teatavasti välja rahva poolt esitatud kandidaatide seast, valijaks on preemia väljaandmise toimkond ja toetajad.
“Kui tavaliselt jageletakse laureaaditiitli saatuse otsustamise juures nagu eelmises, kuueparteilises Riigikogus eelarvearutelu ajal ning lõplik valik suudetakse teha alles teises hääletusvoorus, siis seekord olid pärast Ott Sepa nime väljaütlemist kõigil suud lukus, sest sellele kandidaadile polnud kellelgi vastuväiteid,” ütles Palamuse vallavanem Urmas Astel.
Sepa kasuks rääkisid mitmed argumendid, nagu koostöös Märt Avandi ja loomingulise rühmitusega Õ-Fraktsioon valminud aastavahetuse sketšisaated “Tujurikkuja”, “Eesti laulu” vaimukad vaheklipid, Kaspar Tuvi värvikas roll seriaalis “Kättemaksukontor”, seriaalile “Riigimehed” stsenaariumi kirjutamine ja põikpäise turvamehe rollisooritus seriaalis jne. Ehk siis lühidalt väljendudes: Sepp on praegu laineharjal.
Kui vallavanem andis vastsele laureaadile üle skulptor Tauno Kangro loodud lustaka pronkskuju, siis maavanem Viktor Svjatõšev kinkis talle teistsuguse metalleseme: sepistatud ahjuroobi. Kõigepealt tuli Ott Sepal seda käes hoides sisse võtta Tootsi poolt “Kevades” propageeritud palvetamisasend ehk ühele põlvele laskuda ning Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi pedagoogi Aili Kalavuse järel vandetõotuse teksti korrata. Publiku naerupahvakute saatel lubas Sepp muu hulgas, et vastab alati ühele sõnale kümne naljaga, ei käi ühe ja sama töökaaslase juubelil üle kolme korra aastas, on oma ülemusega rääkides vait ning kiidab Oskar Lutsu täis kõrtsis ja külmas kirikus. Kui vandetõotus öeldud, lõi maavanem Sepa vana koolikella abil huumoripreemia laureaadiks.
Laureaadile üleantava rahalise preemia ehk stipendiumi suurus oleneb teatavasti sellest, kuipalju kohalikel asutustel, ettevõtetel ja eraisikutel soovi ja jaksu annetada on. Raha kogumine käib viimastel aastatel MTÜ Sokuturi eestvedamisel ja Palamuse vallavalitsuse kaasaaitamisel. Oma õla on ettevõtmisele alla pannud ka Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp.
Pluss 9000
Et stipendiumi suurust enne üleandmist ei avalikustata, püsib kuni ümbriku avamiseni alati pinge, et kui suur number siis seekord sümboolsel tšekil seisab ning kas ja kuipalju see möödunudaastasest numbrist suurem on. Ehkki vahepeal on Eestis krooni asemel käibele tulnud euro, ütles MTÜ Sokuturi esindaja Valdi Reinas stipendiumisumma välja siiski kroonides, sest nii oli see mullusega paremini võrreldav. 50 000 krooni (ehk 3195,58 eurot) tähendas võrreldes mulluse 41 000 krooniga päris tuntavat tõusu ning lai ring annetajaid võis endale mõttes õlale patsutada: nad olid tublid olnud. Laureaadi muutis suur summa pisut kohmetukski.
“Saate te ise ikka nüüd söönud või?” päris ta murelikult saali poole pöördudes.
Ott Sepa, nagu ka tema koostööpartnerite Märt Avandi ja Õ-Fraktsiooni pärusmaaks on must huumor. Palamuse rahvamaja juhataja Ivar Vinkmanni küsimusele, kui must tohib olla must huumor, et vaataja selle veel vastu võtta suudaks, vastas Sepp, et tabuteemasid eksisteerib nende jaoks vähe ning nad kompavad kogu aeg inimeste taluvuse piire. On neid, kes Sepa ja Avandi naljades pühaduse rüvetamist näevad, ent samas on ka neid, kes tulevad ja kiidavad. Näiteks 2009. aasta lõpu “Tujurikkuja” küüditamisteemalisest sketšist olid vaimustuses ka paljud need, keda küüditamine isiklikult puudutanud. 2010. aasta “Tujurikkuja” hitti – paroodiat Koit Toome laulule “Nädalalõpp” – pidi nüüd oma kontsertidel esitama ka Koit Toome ise.
Ott Sepalt päriti aru ka selle kohta, mida kujutab endast Õ-Fraktsioon ja kuidas kulges tema ja Õ-Fraktsiooni koostöö “Riigimeeste” stsenaariumi kirjutamisel.
“Õ-Fraktsioon koosneb noortest meestest, kes tutvusid ühiste politoloogiaõpingute ajal Tartu Ülikoolis. Nüüdseks on nad valmis teinud mitu filmi ning saanud tegijateks ka reklaaminduses, ent pole edust lolliks läinud, vaid jäänud ikka nendeks samadeks lahedateks sellideks, kes nad tudengipäevil olid,” ütles Ott Sepp.
Loodab, et vihastasid
“Riigimeeste” puhul panid nad algul ühiselt paika seriaali üldkontseptsiooni, tegevuse algus- ja lõpp-punkti ning selle, mis igas jaos juhtuma hakkab. Seejärel hakkas Ott Sepp karaktereid kujundama, stseene arendama ja dialooge kirjutama.
Küsimusele, kas kõnealune seriaal mõne poliitiku välja ka vihastanud on, vastas Sepp:
“Silma all kiidavad küll enamasti ka poliitikud, ent ma väga loodan, et sisimas on enamik neist meie peale vihastanud, sest muidu poleks seda asja tasunudki teha.”
“Riigimehi” on tegijatel endil suur soov jätkata, ent teha saab seda vaid siis, kui seriaali tarvis raha leitakse.
Teatris mängitavatest rollidest meeldib Ott Sepale kõige enam nimetu tegelane Conor McPhersoni monotükis “Rumm ja viin”. Lähiajal esietenduvatest tükkidest on Sepal roll prantsuse komöödias “Härra Amilcar”.
“Aga seal on mul nii väike sutsakas, et kes minu pärast seda vaatama tulla kavatseb, ärgu nähku vaeva,” ütles Ott Sepp, kes, nagu selgus, on kehastanud
“Huumor on pidevalt muutuv ja arenev nähtus,” ütles Ott Sepp autasustamistseremooniale punkti pannes. “See, mis viiskümmend aastat tagasi rahvast naerma ajas, ei pruugi täna enam ajada. Mul on hea meel, et vaatamata minu huumori imelikule iseloomule otsustati mulle siiski preemia anda. Minu usk inimkonda on taastunud.”
Hea meel on Ott Sepal ka selle üle, et ema ta tegemised heaks kiidab.
“Pärast viimast “Tujurikkujat” ütles ema, et kui briti komöödiagrupp Monty Python laskis oma “Lendava tsirkuse” jagude lõpus tiitritel hästi kiiresti üle ekraani joosta, et nende emadel häbi ei oleks, siis “Tujurikkuja” tiitreid võib tema poolest ükskõik kui aeglaselt lasta,” naeris ta.
i
RIINA MÄGI
