Meie värske uuringu kohaselt pole iga viies riigi elanik oma sissetulekuga rahul ning peamise lahendusena nähakse tasuvama töökoha või lisatöö otsimist.
Väga rahul oli oma tuludega kolm protsenti elanikest, pigem rahul 38 protsenti, pigem ei olnud rahul 32 protsenti ja üldse polnud rahul 21 protsenti. Üsna ootuspäraselt olid vähem rahul madalama sissetulekuga inimesed ja tööealised, kel on noortest või seenioridest enam regulaarseid finantskohustusi.
Oma sissetulekute suurendamise võimaluste osas olid elanikud pigem pessimistlikud. Enam kui kolmandik välistas selle võimaluse ja neljandik pidas seda vähe tõenäoliseks.
See, kas nähakse võimalusi sissetulekute paranemiseks lähiajal, oli samuti otseselt seotud pere tänase sissetuleku suurusega.
Palga juurde küsimine on eestimaalaste jaoks ilmselt endiselt ebamugav. Seda nägid võimaliku tulude kasvatamise vahendina keskmisest enam vaid inimesed, kelle pere sissetulek juba täna ületab 895 eurot ehk 14 000 krooni.
Kui pere kuu netosissetulek jäi alla 767 euro (12 001 krooni), ei nähtud tulude suurendamiseks enamasti mingit võimalust. Kui sissetulek ületas 895 eurot (14 000 krooni), oldi optimistlikumad ja tulude suurendamist peeti tõenäoliseks.
Kui oma sissetulekuga ollakse rahul, siis ollakse ka optimistlikumad selle suurendamise võimaluste osas lähemas tulevikus.
Paraku ei ole lisatulu teenimise võimalusena eriti populaarne ka ettevõtlus, nii plaanis tulusid suurendada vaid 11 protsenti neist, kes tulude kasvu võimalust lähema aasta jooksul nägid. 14 protsenti oma sissetulekute suurendamiseks midagi ette võtta soovijatest eelistab äri ajada tavakodanikuna, mitte ettevõtjana, ja pakub raha eest lisatöid või teenuseid või müüb oma tooteid (aiasaadusi, käsitööd). Investeerimises näeb lisatulu 10 protsenti inimesi.
Eestimaalaste leigust ettevõtluse suhtes näitavad ka Eurostati uuringud, mille kohaselt on siinsete elanike huvi ettevõtlusega alustamise vastu viimastel aastatel oluliselt kahanenud. Kui 2007. aastal oli Eestis oma äriga raha teenivaid inimesi või peatselt ettevõtlusega alustada plaanijaid 22 protsenti, mida oli rohkem kui üheski teises Euroopa Liidu riigis, siis 2009. aastaks oli neid 13 protsenti.
Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse uuring “Elanike rahulolu tuludega ja ettevõtlikkus” valmis koostöös Eesti Konjunktuuriinstituudiga. Küsitlus viidi läbi telefoni teel 16-aastaste ja vanemate Eesti elanike hulgas veebruaris 2011. Küsitluse valim oli 800 inimest.
i
PIRET SUITSU, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht
