Valmis sai puuetega inimestele mõeldud elu- ja tegutsemiskoht Torma mõisasüdames. Vana valitsejamaja on korda tehtud ja sai oktoobris Jõgeva vallavalitsuselt kasutusloa.
Tormas 2016. aastal käima lükatud projektiga loodi Euroopa Regionaalarengufondi toel nii Torma valla kui Jõgeva valla rahade ja laenuga puuetega inimestele 30 teenusekohta. Korda tehtud ja sisustatud on kaks 3-toalist ja kolm 4-toalist munitsipaalkorterit. Projekti viimase osana sai korda Torma mõisa valitsejamaja. Sotsiaalvaldkonda haldav Jõgeva abivallavanem Viktor Svjatõšev ütles, et käib sisustamine ja haljastustööd on ka veel vaja teha.
„Tööle hakkab kaks tegevusjuhendajat, elukoht on mõeldud kahele 6-liikmelisele n-ö perekonnale kogukonnas elamise teenusel. Kliendid on psüühilise erivajadusega täiskasvanud, kes saavad mõningase abiga ise hakkama,“ täpsustas ta.
Algusest peale projekti juures olnud endine Torma vallavanem ja praegu Jõgeva valla arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Triin Pärsim rääkis, et 2016. aastal projektiga alustades olid nii abivajajad kui ka ruumid olemas. „Maa-asulate argipäev, tühjad vallale kuuluvad korterid, mida müüa nagunii ei õnnestunud, ja mis oli vaja korda teha. Ka vana valitsejamaja korda tegemine mõisakompleksis on kahtlemata oluline piirkonna väärtuste hoidmisel.“
Tormas alustati päevakeskusega
Kavandatud 30 teenusekohast 14 on juba käigus ja nüüd tuleb 16 juurde. Korterisse, kus tegutseb praegu Torma päevakeskus, kolib ka neli inimest. Korterid said korda veel Torma valla ajal 2017. aasta lõpul ja 2018 alguses kolisid inimesed sisse,“ ütles ta.
„Mulle isiklikult hullupööra meeldib see võlvkelder,“ rääkis Jõgeva valla sotsiaalosakonna juhataja Aime Meltsas. „Ka toad on hästi ilusad. Ruumid on kõrged, avarad, õhurikkad. Väga ilus keskkond saab olema. Pealegi on maja väga hea koha peal,“ arvas ta.
„Tormas sai erihoolekandeteenus alguse 2007. aastal, kui saime esimesed seitse igapäevaelu toetamise teenuse kohta,“ rääkis Marika Kalm, kes praegu töötab Jõgeva valla sotsiaaltöö vanemspetsialistina. „Praegugi pakume seda teenust 15 kliendile. Igapäevase elu toetamine tähendab sisuliselt päevakeskust.
Meil oli sel ajal väga palju lapsi ja noori, kes lõpetasid Kiigemetsa kooli, jäid koju ja keda toetasid nende vanemad nagu oskasid või suutsid.
Aga nüüdseks on vanemad eakad, mõned manalateele läinud, ja erivajadusega kliendid ei saa omapäi majapidamisega hakkama. Seega on tekkinud suurem vajadus toetatud elamise teenuse järele,“ selgitas Kalm.
Tegevusjuhendajatena asuvad tööle kohalikud
Toetatud elamise teenusel klient elab korteris, tal on seal oma tuba, ta kasutab kööki, elutuba ja sanitaarruume. Seal on tegevusjuhendaja, kes teda iga päev toetab igapäevaelu toimingutes, majandamisel ja asjaajamisel, aga see on vähene. Tegevusjuhendaja ei ole nende juures kaheksast viieni. Tormas käib ta klientide juurest läbi igal päeval vähemalt korra. „Seadus ütleb, et 2 tundi nädalas, aga meil on see rohkem, just sellepärast, et tagada inimesele kindlustunne,“ ütles sotsiaalosakonna juhataja.
Kogukonnas elamise teenus on klientidele, kelle toetusvajadus on suurem. Tegevusjuhendaja on nende päralt terve tööpäeva. Tööpäeva välisel ajal, kui peaks tekkima mingi probleem, on ta telefonikõne kaugusel.
„See on peretüüpi elu. Tegevusjuhendaja aitab neil hakkama saada igapäevaeluga, nende endi teha on koristustööd elamisruumides ja maja ümber, oma pesu pesemine, söögi ostmine ja valmistamine. Nende elu on sisustatud, mitte et lihtsalt istuvad toas,“ selgitas Aime Meltsas.
Ükski päev pole selline, kus tegevusjuhendajat ei ole, nende tööaeg on graafikuga. Töökohti on alates 1. novembrist viis, neli kogukonnas elamise teenusel klientide jaoks ja üks toetatud elamise klientide jaoks. „Need inimesed on kõik olemas. Nad on ise meie poole pöördunud, ise endale Töötukassast koolitust küsinud ja selle ka läbinud. Kõik on kohalikud inimesed,“ ütles Marika Kalm.
„Ega me pole öelnud, et see viimane avamine on,“ loodab sotsiaalosakonna juhataja Meltsas. „Meil on antud sihtrühma päris palju. Tahtes ei ole küsimust, vajadus on ka olemas, aga kahjuks me ei saa anda ühtegi lubadust. Riigi suund on, et lihtsamad psüühilise erivajadusega inimeste toetamise teenused, igapäevaelu toetamine, toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenus jäävad kohaliku omavalitsuse kanda. Riik suunab sotsiaalkindlustusameti (SKA) vahendusel teenusele ja ööpäevaringsed teenused jäävad riigi osutada.
Tormas hakkab teenust osutama Jõgeva vallavalitsus. Tegevusjuhendajad on sotsiaalosakonna koosseisus. „See on teenuse osutaja eelis, et saame kliente valida ja meil on SKAga kokkulepe, et eelistatud on oma piirkonna inimesed,“ rääkis Marika Kalm.
Jõgeva vallas elab palju psüühikahäirega inimesi
Jõgeva vallas osutavad psüühikahäiretega inimestele lihtsamaid teenuseid kokku kuus asutust. Jõgeva linnas osutab toetatud elamise teenust Jõgeva linna sotsiaalmaja. Allika tänava üksuses osutab kogukonnas elamise teenust AS Hoolekandeteenused. Jõgeva haigla osutab igapäevaelu toetamise teenust – seal on päevakeskus. OÜ Keerub ja SA Hea Hoog pakuvad kaitstud tööd. Tormas osutatakse kolme teenust ja toetatud elamise teenust Kaareperes pakub OÜ Iseseisev Elu, mis on Tartu ettevõte.
Palju on Jõgeva vallas ka potentsiaalseid kliente. „Inimesi, kellele on psüühikahäire pärast määratud puue, elab vallas 622. Neist on vanaduspensioniealised 125, tööealised 448 ja lapsed 49. Peale nende elab vallas ka 131 vaimupuudega isikut. Puudega inimesi SKA andmetel kokku 2912,“ vahendas Aime Meltsas SKA andmeid 31. maist sel aastal.
ANDRA KIRNA
