- 1980. aastal võitis Aimur Säärits medali esimestel Jõgeva rajoonilehe Punalipp auhinnavõistlustel Kreeka-Rooma maadluses. Nüüd asub ta koos meeskonnaga korraldama maakonnalehe Vooremaa juubelivõistlusi.
Suur osa Aimur Sääritsa tundidest mööduvad spordikeskuse Virtus maaldustreeningute saalis. Firma Särka Sport hoonest leiab teda tihti ka siis, kui enamik inimesi magab. Veel töötab Säärits võimlemisõpetajana Jõgeva lasteaias Karikakar.
Nelikümmend aastat tagasi Jõgeval viibinud spordilegend Kristjan Palusalu ütles noormaadlejatele: „Poisid, teist kõigist võivad saada olümpiasangarid, kui ainult laiskusest võitu saate. Arvestage seda, miski ei tule kergelt. Võidelge ja võitke.” Kuivõrd ergutate samas toonis oma õpilasi?
Siin tuleb vahet teha, et üks asi on pääseda olümpiamängudele, teine saada olümpiasangariks. Mõlemaks eesmärgiks peavad olema eeldused. Ka olümpiamängudele võistlema tilu-lilu-mehed ju ei saa. Sama kehtib naiste kohta. Tingimuseks on ikka kõrge koht maailma tippmaadlejate seas.
Tegelikult olen ka ise olümpiamängudel käinud. Võitsin napilt kolmanda koha matši, kahjuks küll unenäos.
Kuulute maadlejate põlvkonda, kellel õnnestus veel kohtuda kahekordse olümpiavõitja Kristjan Palusalga. See oli aastal 1980. Millisena sündmus meelde on jäänud?
Mäletan, et pidime vaikselt saalis istuma. Õhkkond oli akadeemiline, kõik kuulasid hoolega ja plaksutasid. Enda mälestused võivad aga seguneda sellega, mida on ülevast kohtumisest rääkinud Ants Paju või teisedki, kes seda aega mäletavad.
Maailmameister August Englasega suhtlesin aga tihemini. Ta on meelde jäänud vitaalse ja lugupeetud vanahärrana, kes tundis alati huvi, kuidas sinul läheb. See tegi südame soojaks.
Teie treeningugrupis käib poiss, kelle vanaisa Arvo Sakjas oli Teie esimene treener hoopis käsipallis. Kergejõustikus treenisite jällegi Mati Lalli käe all. Kas asjaolud võinuks minna nii, et jäänuksitegi truuks nendele spordialadele?
Ühtedele sobivad paremini üksikalad, teistele sportmängud. Põhjusel, et mulle sportmängud väga hästi ei istunud, loobusin käsipallitrennist. Kergejõustik meeldis mulle väga. Mati Lall arvas, et tema teeb minust Eesti meistri pikamaajooksus. Räägime sellest temaga tänaseni. Ehk läinukski nii. Usun, et mul pole siiski niipalju pikamaajooksja soont kui poeg Mattiasel, kes on pikamaajooksus medali saanud.
Maadlusega alustasin viiendas klassis. Tänapäevases mõistes on see isegi liiga hilja. Tundsin, et on õige ala. Peagi tulid ka medalid.
Mida meenutate esimesest treenerist Izmail Uspenskist?
Ainult head. Ta oli nõudlik, samas sõbralik ja alati toetav.
Kuivõrd on Teie treeningmetoodikas tunda Izmail Uspenskit, aga ka Kristjan Palusalu, August Englast?
Eks igal treeneril on oma õpetamisviis. Küllap kasutab igaüks ka midagi sellest, mis tal lapsepõlves endale meeldis.
Tänase maadlustreeningu alguses tegid lapsed kukerpalli ja teie kukerpallitasite koos nendega. Kuulub see harjutus reeglina maadlustreeningu juurde?
Ikka. Treeningul tuleb kõike teha, mis vajalik ja meeldiv. Õpilasi on tarvis kiita, ka meelitada. Piits ja präänik peavad ikka käsikäes käima. Tundub, et vanema grupi poisid tahavad ja ootavad seda piitsa isegi veel rohkem. Tulemuseks on päris suur medalite hulk, mis poisid saanud. Püüame ka välismaal võistlustel käia. Ka sealt on kenasti medaleid tulnud.
Kas väga headele maadlejatele pöörate ka rohkem tähelepanu?
Suuri tippe, kes esindaksid Eestit koondise tasemel, meil klubis Ramm praegu pole. Nii pühendan aega kõigile põhimõtteliselt võrdselt. Tundub, et praegu on peale kasvamas üks põlvkond, kes hirmasti tahab ja punnitab. Ehk tuleb sealt edaspidi suuri tegijaid.
Tuleme nüüd tagasi Jõgevamaa spordiajaloo juurde, sest ajalehe Vooremaa auhinnavõistlustel Kreeka-Rooma maadluses tuleb neljakümnes aastapäev. Mis ees ootab?
Juubelivõistlused tulevad spordikeskuses Virtus 16. novembril. Korraldusmeeskond pole just väga suur, kuid püüame teha ikka midagi erilist. Esimest korda paneme Jõgeval maha neli maadlusmatti. Osalejaid ootame kolmesaja ringis. See on Eestis ehk kõige osavõtjaterohkem võistlus pärast Tallinna Openi.
Huvilisi on Lätist, Leedust, Soomest. Loodame vahvat võistlust.
Huvitav ja postiivne kokkusattumus. Tänavu on juubel ka Jõgevamaa ajalehel. Kuidas mäletate ajakirjanikke maadlusvõistluste korraldajate, kajastajatena spordisündmuse algusaegadel?
Mäletan korraldajana peatoimetajat Hugo Alterit ja ajakirjanik Anne Päidi (praegu Anne Mihhailov), kes alati asjalikke küsimusi esitasid. Poisieas oli väga oluline leida enda nime ajalehes. Mäletan, et kui olin juba seitsmendas või kaheksandas klassis, andsin Tallinnas Spordilehe maadlusvõistlusel ühe ligi viieminutilise intervjuu ka Eesti Raadiole. Uhke tunne oli.
Mis on teinud Vooremaa auhinnavõistlused pikaajaliseks traditsiooniks?
Ma arvan, et asi on ütluses, et Jõgevale meeldivad maadlejad ja maadlejatele meeldib Jõgeva. Oleme korraldanud ka Lurichi mälestusvõistlusi, Põhjamaade meistrivõistlusi, Eesti meistrivõistlusi. Saladuskatte all võin öelda, et 2020 toimuvad Eesti meistrivõistlused jälle Jõgeval.
Kes Eesti kuulsamatest maadlejatest on Jõgeval maadelnud?
Olümpial võistelnud maadlejatest on Vooremaa võistlustel võistelnud kõik olümpiamaadlejad, välja arvatud Heiki Nabi. Tema ei saanud nendel võistlustel maadelda, sest alustas alles 16-aastaselt.
- novembril 1989 loodi Jõgeva raskejõustikuklubi Ramm, mille eestvedajaks olete. Kas juhtisite klubi kohe algusest?
Algusaastatel olin noor mees, sõjaväest tulnud. Klubi loodi ilma minuta. Asutajaliikmeteks olid sellised legendaarsed spordimehed nagu Villu Ojassalu, Raimond Poll, Viktor Nõmm, Izmail Uspenski. Mina olin parajasti astunud ülikooli. Käisin lastega laagrites, andsin ka ise treeninguid. Üheksakümnendate aastate alguses sain klubi eestvedajaks.
Kui palju õpilasi on klubis maadluskarastust saanud?
Seda on raske öelda. Tean, et kõige tihkemal ajal on meil klubist läbi käinud kuus treeningugruppi. Siis oli kirjas ligi 120 last ja noort. Praegu ehk seitsmekümne ringis.
Raamatus „Jõgevamaa spordielu – algusest tänaseni“ nimetatakse Teie edukamate õpilastena Vardo Malmi, Meelis Barbot, Krister Tamme, Viljo Koklat, Kristin Leppa ja Tõnu Tammearu. Kuidas on läinud nende edasine sporditee?
Jõgeva õnnetuseks on nad pärast gümnaasiumi lõpetamist kõik siit ära läinud. Kohapeal on neid raske kinni hoida. Elus on nad aga hästi hakkama saanud. Tunnen sellest rõõmu. Usutavasti on siin teatud osa ka maadlusel. See spordiala õpetab teistega arvestama ja reeglite järgi tegutsema.
Kümnekonnal kunagisel õpilasel käivad praegu maadlemas ka nende lapsed.
Ehk mõnel Teie kasvandikul tegeleb maadlusega ka juba oma laps?
Seda ei tea. Tean, et paljud mu õpilased on tütarde isad. Tüdrukuid väga maadlustrenni ei panda.
Teie treenitavate hulgas on siiski ka tütarlapsi. Kas poisid peavad neid kohtlema kui tulevasi daame?
Meie treeningugrupis käib kümmekond tüdrukut. Suhtlemisel lähtume ikka soolisest võrdõiguslikkusest. Üleüldine vastastikune austus on mõistagi olemas.
Olete seitsmekordne Eesti meister Kreeka-Rooma maadluses, 2003 tulite Eesti meistriks vabamaadluses. Mida saavutustele lisaksite?
Ega ongi kõik. Vigastused ja Nõukogude armee tulid vahele.
Olümpiast unenäos oli meil juba juttu. Aga ka tegelik pilet olümpiamängudele oli Teil peaaegu käes?
Mul olnuks reaalne pääseda olümpiamängudele 1992. aastal. Asjad läksid siiski teisiti. Olümpiamängudel võistelnud maadlejatega olen aga mõõtu võtnud ja ka võitnud neid.
Kuivõrd tasakaalus on Teie treeningrühmades Kreeka-Rooma ja vabamaadlus?
Püüan anda võimalusi tegeleda võrdselt mõlemaga. Käime ka mõlema ala võistlustel. Aeg-ajalt tegeleme sumoga. Sumos on rohkem ka vabamaadlus elemente.
Kas on nii, et ühel on rohkem eeldusi Kreeka-Rooma, teisel aga vabamaadluseks?
Arvan, et mitte. Küsimus on ennekõike suhtumises. Mõju võivad siiski avaldada kehalised iseärasused. Kellel pikemad jalad, need on ehk võimekamad Kreeka-Rooma maadluses.
Millised on endal suhted sumoga?
Sel spordialal ei ole ma võistelnud. Ülemöödunud aastal pälvisin aga Eesti parima sumotreeneri tunnustuse. Sumo maitse olen siiski suhu saanud enda laste treeningumatšidel.
Kuidas sobib maadlustreeninguteks spordikeskuse Virtus saal?
Meie maadlussaal kuulub suuruselt usutavasti Eesti esikümnesse. Üks miinus on see, et paberist vaheseina tõttu kipuvad aeroobikatunnid vahepeal keskendumist segama. Mõnikord on treeningul nii, et ei kuule ka enda häält. Plaanime tuua maadlussaali tehnika, mis võimaldaks võtteid ka ekraanilt vaadata kümme sekundit pärast nende toimumist. Nii saab videolt oma tegevust kiiresti analüüsida.
Kas olete olnud ka Jõgevamaa spordijuht?
Töötasin Jõgeva maavalitsuses sporditöö peaspetsialistina. Teatud tühimiku ajal aitasin käivitada ka spordiliitu Kalju, tegutsedes ühenduse nii-öelda mitteametliku juhina.
Tänane Jõgevamaa Spordiliit Kalju esimees Toomas Klaarman on olnud ka maadleja?
Tean Toomast maast madalast. Käisime koos maadlustrennis. Matil pole me siiski vastased olnud, sest Klaarman on minust mõned aastad vanem. Esimesel Jõgeva rajoonilehe auhinnavõistlustel oli aga kaks võitjat: üks Säärits, teine Klaarman.
Kui kõrged on Teie eesmärgid treenerina nii Jõgevamaa, Eesti kui ka maailma tasemel?
Mu siht on pigem saada oma õpilastele tugev põhi. Väga kõrgele mu tase siiski ei küündi. Päris palju on aega möödunud. Tipptulemusteks oleks vaja saada ka tugevaid vastaseid treeningumattidele. Kui neid ka on, siis Jõgeva oludes erinevates kehakaaludes.
Mis käivitas Teie juhitava firma Särka Sport?
Firma on juba ligi 20-aastane. Kui olin maavalitsuse spordijuht, tellisin medaleid legendaarselt medalimehelt Heimar Järviselt. Korra ei suutnud ta niipalju medaleid teha kui vaja, siis otsustasin ise teha. Tellimusi tuli aga veel.
Mitu aastat oli meie kliendiks ka klubi Tartu Maraton. Kõik see tuli firma käivitamisele kasuks.
Olen märganud, et Jõgeva vanas jaamahoones, kus Särka Sport asub, põlevad tuled vahel ka hilisõhtul või öösel?
Nii see on. Võtame tellimused alati vastu ja täidame õigeks ajaks.
Teie abikaasa Ave Säärits töötab Särka Spordis tootmisjuhina, poeg Simmo Säärits müügijuhina. Kuidas mõjub see firma tegevusele?
Vahel vaidleme, ikka tekib erinevaid arvamusi. Diskussioon tuleb aga kasuks. Selle üle, et vanem poeg Simmo end Jõgevaga sidus, tunnen vaid head meelt. Ta aitab mul ka treeninguid juhendada.
Poeg Mattias on spordis silma paistnud, Oskar Sääritsat mäletavad paljud laulupoisina.
Ma olen öelnud, et ei tea kunagi, mis alal võid andekas olla. Oskar hakkas käima näiteks vibutrennis ja sai Eesti meistrivõistlustel esimese pronksmedali. Ta on võitnud ka meestelaulu seltsi lauluvõistluse, esinenud „Laulukarussellil“. Praegu ta laulmisega ei tegele.
Tütar Kätri Avelin õpib kehakultuuri ja esimesed kolm aastat õppekavast on läbitud.
Aitasite kaasa ka sellele, et „Jõgeva kollane“ Jõgeva kesklinnas kasvada sai?
Firma Särka Sport toetab ikka selliseid üllaid projekte, mis kohalikku elu edasi viivad. Aitasin kaasa ka oma klassivenna Raul Soodla korraldatud Retrojooksu kordaminekule. Raul ajab väga õiget asja. Meelsasti aitan teda ka järgmisel aastal.
Kõige auväärsem ütlus on teie kohta ehk „nagu noor jumal“. Nii kõlab Olev Remsu loodud filmi pealkiri, mis jutustab teist kui õpetajast Jõgeva lasteaias Karikakar. Mis on lasteaialaste liikumisvajaduse ja kehalise võimekuse eest hoolitsemisest tänaseks saanud?
Filmi võtted toimusid ka meie kodus, samuti spordihoones Virtus. Lasteaias Karikakar töötan praegugi võimlemisõpetajana. Olen järjest uusi harjutusi välja mõelnud. Muide, kehakultuurile pühendanud meesõpetajaid on lasteaedadesse isegi juurde tulnud.
TÕSTED
Õhkkond oli akadeemiline, kõik kuulasid hoolega ja plaksutasid
Tipptulemusteks oleks vaja saada ka tugevaid vastaseid treeningmattidele
Maiu Veltbach, SA JAEK-i arenduse, terviseedenduse ja siseturvalisuse spetsialist
„Aimur on väga hea koostööpartner selle sõna kõige laiemas tähenduses. Tema poole võib alati pöörduda, kui mõni mõte vajab realiseerumist või mõni idee läbimõtlemist. Aimur mõtleb kaasa, kuulab, pakub lahendusi, püüab olla su kõrval ja mõtetega kaasas.
Maakonna terviseedendus on äärmiselt tänulik temaga pikaaegse koostöö eest. Ta on olnud 25 aastat tagasi 6.–8. klasside õpilastele loodud ohutusalase programmi „Kaitse end ja aita teist!“ metoodika väljatöötamise juures. Ka on Aimur olnud koolieelikute tervise- ja ohutuspäevade „Liigun õues tervis põues!“ metoodika loomise juures ja pikka aega seda ka ise vedanud. Nende laste tervisele suunatud tegevuste juures on ta tänini ja vähe sellest, ta on korraldusmeeskonna juurde toonud ka oma lapsed. Mitmed kampaaniad ja tervisepäevad on teoks saanud tänu Aimuri aktiivsusele.
Vaadates Aimuri mitmekesist tegutsemist nii treeneri, lasteaiaõpetaja kui ettevõtjana, tekib üsna tihti küsimus, et kuidas ta jõuab? Aga üllatada see mees oskab, ta siiski jõuab! Kui palju tema isiklikku aega nende tegevuste korraldamiseks kulub, teavad vaid tema ja tema pere.”
Aimur Säärits
Sündinud 10. juulil 1968 Tartu
Haridus:
Jõgeva keskkool 1981
Tallinna spordiinternaatkool 1987
Tartu ülikooli kehakultuuri teaduskond 1993
Töö:
Jõgeva KEK-i ehitustööline
Jõgeva maavalitsuse Kuremaa ujulakompleksi juhataja
Jõgeva maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna sporditöö peaspetsialist
Jõgevamaa spordikooli maadlustreener
Jõgeva gümnaasiumi kehalise kasvatuse- ja terviseõpetaja
Jõgeva raskejõustikuklubi Ramm maadlustreener 1993–2014
Füüsilisest isikust ettevõtja, spordimanager 1998–2014
Kaarepere põhikooli kehalise kasvatuse- ja arvutiõpetaja 1999–2004
Jõgeva lasteaia Karikakar liikumisõpetaja 2004–2019
Hobid:
Sport, kunst, käsitöö, reisimine
8-kordne Eesti meister Kreeka-Rooma maadluses (1992, 1994, 1997–2001 ja 2003)
Ühiskondlik tegevus:
Jõgeva raskejõustikuklubi Ramm juhatuse liige ja treener
OÜ Särka Sport juhatuse liige
Eesti Sumoliidu juhatuse liige
Jõgevamaa spordiliit Kalju juhatuse liige
Pere:
Abikaasa Ave, lapsed Simmo, Kätri Avelin, Mattias ja Oskar
JAAN LUKAS
