10 aastat tagasi kuulutas tollane Eesti Vabariigi president Lennart Meri välja konkursi “Kaunis Eesti kodu”. Igal aastal on president tunnustanud maakondliku komisjoni ettepanekul nelja maakondlikku objekti. Selle aasta objektid valib komisjon valdade poolt esitatute seast välja 10. juunil.
Põllumajandusega elatist teeninud taluomanikud ehitasid esimese Eesti Vabariigi ajal stiilsed talukompleksid, mis sobisid ümbritsevasse maastikku. Kodu kujundamisel väärtustati põlispuid ning muretseti huvitavat taimmaterjali mõisaaedadest ja -parkidest.
Luuale rajati 1950. a esimene nõukogudeaegne dekoratiivpuukool, kus kasvatati üle poole kogu vabariigis vajaminevatest ilupuudest-põõsastest. Enamik praegu maa-asulates keskeas olevatest ilupuudest-põõsastest pärinevad just siit.
1969. aastal asutati Luuale haljastusrühm, mis projekteeris haljastust maa-asulatele üle kogu vabariigi. 40-aastast haljasala peetakse kujunduslikult parimas eas olevaks, paljudes maa-asulastes haljastusrühma projekteeritud haljasalad on just selles eas.
Põltsamaa külje all asuva Sõpruse pargi puistu on istutatud haljastusrühma projekti järgi. Tänu Ants Pajule, kes on organiseerinud pargi täiendamise skulptuuridega ning jäädvustus- ja mälestuspuude istutamise, pidas president Arnold Rüütel 2006. aastal parki tunnustuse vääriliseks.
Sisse käidud teeotsalt edasi
Praeguse Jõgeva Sordiaretusinstituudi aretised on tuntud nii põllumeestele kui ka aiapidajatele. Sordiaretusinstituudi töötajad on olnud tegijad ka iluaianduses. Eelmise sajandi teisel poolel olid just siinsed aiad teenäitajaks nii kujunduslikult kui huvitava taimmaterjali kasutamise poolest. Rudolf Tamme, Aleksander Adojani jt aedadega käidi tutvumas üle kogu vabariigi ja siit viidi paljudesse koduaedadesse huvitavad sibullille- ja püsikuliigid. Väga kaunis aed kuulus perekond Sarvele.
Kui kümme aastat tagasi kuulutas president Lennart Meri välja konkursi “Kaunis Eesti kodu”, siis oli Jõgevamaal vaja vaid juba sisse käidud teeotsalt lihtsalt edasi astuda.
Maavanem moodustas viieliikmelise komisjoni, kuhu kuulusid kunstnik, haljastusspetsialistid ja keskkonnaametnik. 10 aasta jooksul on komisjoni esimeesteks olnud maavalitsuse töötajad Arne Tegelmann, Janne Veeverson-Karu ja Tiina Loorand.
Jõgevamaa kaunimaks
Jõgeva maakond tegeleb aktiivselt turismi arendamisega kui alternatiiviga traditsioonilisele põllumajandusele. Turismi arendamisel on taustaks korrastatud maastik, kus on oluline koht kaunilt kujundatud koduümbrustel.
Seetõttu on tunnustamiseks esitatud kodude puhul alati väärtustatud selle seotust maastikuga. Nii tunnistati 2007. aastal perekond Schmidti ( Pala vald) ja perekond Salusoo (Kasepää vald) koduaedade kujunduse osaks väärtuslikum siinses maastikus – Peipsi järv oma veepeegliga.
Kui hakati selgitama kaunimat omavalitsust, tunnustas president esimesena Jõgevamaalt Põltsamaa linna. Põltsamaa on olnud roheline linn läbi aegade. 2000. aastate algul alustati rooside kasutamist linna haljasalade kujundamisel. Taimmaterjal pärines aga kohapealt – Joosti roosiaiast. Veel praegu on selgelt jälgitav tollase linnaaedniku Inge Angerjase “käekiri” linnaruumi kujundamisel.
Möödunud aastal Jõgevamaa kaunimaks omavalitsuseks tunnistatud Saare vald on andnud siinsele kaunile vooremaastikule mitmesuguste maastikuhoolduslike ja -kujunduslike töödega lisaväärtuse. Siia on rajatud Roela mõisapargi laiendusena Voore park sünniaastaga 2000, mis on esimene praeguse Eesti Vabariigi ajal rajatud park Jõgevamaal. Vallas on osatud haljasalade kujundamisel ära kasutada ka Kalevipoja legendidega seotut.
Maakodude valikul on eelistatud koduümbrusi, mis sulanduvad loomulikult piirkonna maastikku. Nii hoonete kui ka aedade puhul on silmas peetud ajaloolist taluarhitektuuri.
2003. aastal tunnustatud Katrin Riibaku ja Meelis Mõisa kodu (Pala vald) vastas just kõigile neile tingimustele. 2001. aastal tunnustuse saanud perekond Paali kodu Pajusi vallas on väga lakoonilise lahendusega ja toetub konkreetsele looduseosale: jõekäär, põlised tammed. Lisatud on natukene lilli värviks, elamu sobib sellesse paika arhitektuurilt hästi.
Väike tarbeaed kadumas
Linna- ja enamasti ka suuremate asulate aiad asuvad valdavalt tehiskeskkonnas. Siin on alati hinnatud just nüüdisaegseid küllalt tehislikke lahendusi (taimestatud killustik- ja kivipinnad, tasapindade liigendamine müüridega jne). Neist on meelde jäänud perekond Kaselo aed Adaveres, kus ei ole ära unustatud praegu juba pärandkultuurina tunduvat väikest tarbeaeda.
Igal aastal on lisaks kaunitele kodudele esitatud hindamiseks ka mõni avalik objekt. Nii tunnustas president 1998. aastal Elistvere loomaparki kui üht võimalikku lahendust endise mõisapargi korrastamisel ja maastikukultuuri parandamisel. Konkursi algaastatel tõsteti esile ka mitmeid tööstusobjekte (Põltsamaa Felixi tootmiskompleks jt) ja koole (Anna Haava nimeline Pala Põhikool jt).
Ükski kodu pole rajatud aga hindamiseks, vaid ikka oma perele mõnusaks elamiseks. Kaunil kodul ja avalikul välisruumil on oluline koht noore põlvkonna esteetilisel kasvatamisel. See tagab järjepidevuse kodukaunistamise traditsiooni hoidmise.
Maakonna kodukaunistamise komisjon on Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi toetusel korraldanud teoreetilisi ja praktilisi koolitusi omavalitsuste heakorrakomisjonidele, et ühtlustada arusaamu objektide hindamisel.
Arhitektuur on rakendusliku ja esteetilise ülesandega kunstiharu, mis hõlmab inimese elu ning tegevuse ruumilist keskkonda. Maastikuarhitektuur on arhitektuuriharu, mis kujundab inimese intensiivse mõju sfääris olevat territooriumi ning seal asuvaid looduslikke ja tehisobjekte. Maastikuarhitektuuri eelkäija on olnud aiakunst. Seega on aiakujundaja kujundatud objekt kunstiteos, mis peaks kindlasti kandma rahvuslikku ja kujundaja eripära. Jõgevamaa kodukaunistamise toimkond on seda oma valikutes alati väärtustanud.
ENE ILVES,
Eesti Kodukaunistamise Ühenduse maakondliku komisjoni liige
