Esmaspäeva öösel jõuti Luksemburgis töö- ja sotsiaalministrite nõukogus kokkuleppele tööaja direktiivi muutmise eelnõu ja renditöötajate töötingimuste direktiivi eelnõu osas. Eesti võib saavutatud kokkuleppega rahule jääda.
Tööaja osas säilib direktiividega individuaalse ületunnitöö võimalus. Individuaalne ületunnitöö tähendab, et sõlmides tööandjaga vastava kokkuleppe, võib töötaja töötada kauem kui tavapäraselt lubatud 40 tundi ja sellele lisanduv 8 tundi ületunnitööd nädalas. Kokkuleppe kohaselt piiratakse individuaalset ületunnitööd üldjuhul 60 tunniga nädalas. Kuigi ületunnitöö tegemine ei ole Eestis väga levinud, peaks igal inimesel olema võimalik otsustada ületunnitöö tegemise kasuks.
Kokkulepe tooks lahenduse ka Euroopa Kohtu lahendite osas. Lahendite järgi tuleb töötajale puhkeaega võimaldada kohe pärast ületunnitööd. Äsja saavutatud kokkuleppe järgi tuleb seda teha mõistliku aja jooksul. See tähendab, et kui töökorralduslikel põhjustel pole täiendavat puhkeaega võimalik anda kohe pärast ületunnitööd, siis võib seda teha ka hiljem. See võimaldab paindlikumat töökorraldust.
2002. aastal avaldatud renditöötajate direktiivi eelnõu eesmärk on tagada renditöötajate kaitse ning võrdne kohtlemine. Eesti toetas saavutatud kokkulepet, millega renditöötajaid tuleb kohelda võrdselt ettevõtte poolt otse tööle võetud töötajatega. Sellest põhimõttest on võimalik teha erandeid kollektiivlepingutega või sotsiaalpartnerite leppe alusel. Eelnõu menetlemisel toetas Eesti renditöötajate võrdset kohtlemist kõikides töötingimustes. Eestile see suuri muudatusi kaasa ei too, sest Eestis praktikas on levinud võrdne kohtlemine.
Kuna mõlemad eelnõud on ministrite laual olnud juba aastaid, siis oli eilne kokkulepe mitmete eesistujate ühiste jõupingutuste tulemus. Enne direktiivide vastuvõtmist peab need heaks kiitma ka Euroopa Parlament.
CARITA RAMMUS,
tööala nõunik Eesti alalises esinduses Brüsselis
