Leaderi meetme ühisprojektide taotlusvooru saab oma projekte esitada 22.–28. oktoober kella 14.59-ni e-pria keskkonnas. Avatud on ettevõtluse ühisprojektide, koolituste ja kogukondade ühisprojektide meetmed.
Taotlusvooru infopäev oli 18. septembril Jõgeval. Jõgevamaa koostöökoja juhi Jako Jaagu sõnul oli kohal kuni 15 huvilist.
„See on ühistöö ehk koostööprojektide voor, kus osalemiseks peavad taotlejad tegema koostööd. Kas ettevõtted omavahel või ettevõtted ja MTÜd. Osaleda saavad ka kohalikud omavalitsused.
Veebruarikuus avanevate investeeringumeetmete vastu on huvi alati suurem.
Sügisel on koostöömeetme taotlusvoor, siia sobivad rohkem nn pehmemad teemad. Tõime selle tavapärasest varemaks, sest Euroopa Liidu toetusperiood saab läbi, aga ühisprojektide miinimumkestvus on kaks aastat. Et projekt oleks abikõlbulik, peab selle tegevus kestma 2–4 aastat. Korraldame taotlusvooru varem, siis saavad taotlejad veel toimetada,“ rääkis Jaagu.
Neli ja pool miljonit maaelu toetamiseks
Leaderi meede on sel rahastusperioodil toonud Jõgevamaale ligi 4,5 miljonit eurot. „Periood kestab küll 2014–2020, aga tegelikult avanesid ressursid aastal 2016. Euroopa Liit on aeglane masinavärk,“ nentis koostöökoja juht Jaagu. „Praegu on meil veel ligi pool miljonit jagada, kuigi meede on lõppemas,“ lisas ta.
„Leaderi meede on väga hea vahend maapiirkonna arendamiseks, kuna ta lähtub põhimõttest, et kogukond otsustab ise, mille jaoks seda kasutada,“ selgitas Jako Jaagu. Jõgevamaa koostöökojal on praegu 94 liiget.
„Koostame strateegia, otsustame, millist muutust siin piirkonnas on vaja ja hakkame projektitoetuste abil seda ellu kutsuma. Ei ole nii, et kaugelt keegi ütleb, et nüüd saate raha selle või teise jaoks,“ selgitas ta.
Ligi 4,5 miljonist läheb 80 protsenti toetusteks ja 20 protsenti büroo ja elavdamiskuludeks. „Selle 20 protsendi sees on piirkonna üritused, seminarid, õppereisid liikmetele ja taotlejatele õppimiseks ja inspiratsiooniks, et kasvõi hiljem taotlejaks tulla,“ ütles Jaagu.
Meede ongi loodud selleks, et elu maal ei hääbuks. Sellele rahale pole juurdepääsu linnadel, milles on enam kui 4000 elanikku.
„Kui ettevõtja investeerib ettevõttesse Voorel, Assikveres või Umbusis, ei ole see kinnisvaraarendus, aga Tallinna külje all on – ta teenib juba ehitamisega kasumit. Maaelu rahad ongi selleks, et võimaldada elu säilimist ja paranemist maal. 2000 m² krunt maakohas ei ole panga jaoks tagatis, Tallinna külje all aga on. See on kvalitatiivne erinevus.
Põltsamaa linna juriidilised isikud on varsti juba abikõlbulikud. Arvame küll, et Jõgeva linn võiks ka sees olla. Ei ole ju suurt vahet, kas Jõgeva linnas või selle piiri taga. Me võidaksime kõik, sest linnas on ruume ja kohti rohkem, mida väikese parandusega tootmiseks kohendada,“ rääkis koostöökoja juht.
Tegutsetakse kõik koos
Koostöömeede on tegutsenud 2016. aastast. Eelmisel perioodil said osaleda ka üksiktaotlejad. Meede on ette nähtud külakogukonna tugevdamiseks. „Saab teha koolitusi, tantsurühmi või külastada mõnd teist kanti. Kõlbavad ka elavdamisprojektid, kus vahetatakse kogemusi ja otsitakse inspiratsiooni,“ selgitas koostöökoja juht.
Rural Urban Arti festivalil Jõgevamaale tehtud seinamaalingud olid samuti Leaderi toetusega tehtud, partneriks Jõgevamaa Kodukant. „RUA sai rahastuse selle aasta alguse vooruga. Suvel hakati maalima ja neil on tulevalgi aastal tegevusi ees. Igasse omavalitsuskeskusesse sai mõni kunstiteos. See oli väga tore projekt, avalikku ruumi toodi positiivne energia,“ tõi Jako Jaagu näite.
Erinevalt varemast on tänavu ühisprojektide meede avatud kaks korda aastas. „Just sellepärast, et periood on lõppemas, et need, kes taotlema tulevad, jõuaks ka tegutseda. Projekt peab kestma vähemalt kaks aastat või õieti toimuma kahel aastal. Kalkuleerisime, et taotlejad saaksid oma kavad ikka ellu viia,“ rääkis Jaagu.
Ettevõtluse koostöömeetmesse käivad ettevõtluse ja turundamise plaanid, messidel käimine, kui ettevõtjad selleks koostööd teevad. Vähesel määral saab rahastada ka väikevahendeid, kasvõi osta külaraamatukokku riiulid, kui nende hankimiseks teevad koostööd MTÜd või ettevõtted.
Selle ühisprojektide vooruga, mis on praegu viimane, jagame laiali kõige vähem raha. Ettevõtluse meetme kogueelarve on ligi 60 000 ja kogukondadele ligi 90 000, kuid üks taotleja saab ühe projektiga küsida vastavalt 30 000 ja 15 000 eurot.
Mõlemas on toetuse miinimumsumma 1000 eurot. Mittetulundusühingute, sihtasutuste ja kohalike omavalitsuste projektidest rahastatakse kuni 90 protsenti abikõlblikest tegevustest või kuni 60 protsenti toetatava tegevuse või investeeringu abikõlblikest kuludest, kui projektis kavandatud tegevus on suunatud ettevõtluse arendamiseks. Ettevõtetel rahastatakse kuni 60 protsenti abikõlblikest tegevustest. Järgmise aasta veebruaris tuleb küll veel üks ettevõtlusinvesteeringute voor. Sealt on võimalik tulla ettevõtjatel küsima raha seadmete, remonditööde, ehitamise ja arendustööde jaoks.
Veel jõuab taotluse esitada
Kui inimene nüüd veel ärkaks, et võiks naabrimehega midagi kogukonnale kasulikku koos teha, kas siis veel jõuaks? „Muidugi,“ ütles Jako Jaagu. „Me nõustame. Kõige kindlam on meilida või helistada, lepime aja kokku ja saame rääkida. Ma usun, et toetuse taotlemine meie juures on lihtne. Kõige suurem mure on, et aega kulub palju ‒ menetlusaeg on pikk,“ arvas Jaago.
„Teeme küll nii kiiresti kui võimalik. Kõigepealt tehnilise kontrolli, et kõik dokumendid oleks korrektselt esitatud. Kui midagi on puudu, anname võimaluse asja parandada. Selle läbinud projekte vaatab hindamiskomisjon. Meil on võimalus tulla oma projektist komisjoni ette rääkima. Ettevõtlusprojektide puhul käime sisuliselt kõigil objektidel kohal – vaatame, mis toimub, kas see, mis kirjas, on olemas.
Seejärel kinnitab selle meie juhatus. Siis lähevad projektid PRIAsse, kes võtab endale piisavalt aega, et samamoodi sellega tutvuda. Oleks tore, kui see toimuks kiiremini, aga nii juba kord on,“ ütles koostöökoja juht Jako Jaago.
Koostöökoda ootab uusi liikmeid ja taotluste hindajaid
Praegu käib koostöökoja Leaderi meetme projektide hindajate leidmiseks konkurss. Koostöökoja juhatus kinnitab hindamiskomisjoni. „Jälgime väga tähelepanelikult, et ei oleks huvide konflikti ja kõik taandamised, kui neid vaja, oleks tehtud. Ka projektide hindamiskriteeriumid on väga täpsed. Kui hinnangud suuresti lahku lähevad, tuleb neid ka põhjendada. Minu jaoks on selliste asutuste juures üks põhilisi asju läbipaistvus. Meie raskuskoht ongi selles, et aktiivsed inimesed on kõikjal aktiivsed. Nii koostöökojas kui ka taotlejatena. Seetõttu on neutraalsuse ja läbipaistvuse säilitamine väga suur töö. Aga karta, et kui mul sõbrad koostöökojas tegutsevad, ei sobi sealt toetust küsida, ei ole mõtet. Kogukond on kogukond ja sellele ongi need toetused mõeldud. Lihtsalt asjad tuleb läbipaistvalt korraldada. Me ju võtame ka kõigilt hindajatelt kinnituse, et neil pole huvide konflikti,“ selgitas koostöökoja juht.
„Kui tahetakse kogukonna arengus kaasa rääkida, kutsume meie koostöökoja liikmeks. Paneme paika arengusuunad järgmiseks perioodiks. Selleks, et koostöökoja liikmeks saadam peab olema juriidiline isik, ettevõte FIE, MTÜ või muu. Oma liikmetele korraldame koolitusi ja mõistliku tasuga õppereise. Liikmemaks on, aga pigem sümboolne. See, mida liige tagasi saab, on arvestatav, nii info, silmaringi, kogemuste kui ka suhete näol. Olulisim on see, et saab kaasa rääkida, kuidas järgmise perioodi toetuste jagamine hakkab toimuma.
Arvata on, et mõned suunad on ette antud. Ilmselt toetatakse ka järgmisel perioodil kohalikku toitu, kohalikku tooraine tootmist ja väärindamist. Tulevase perioodi teemad ei ole loomulikult veel kindlad, aga arvata on, et tulevad energiatõhususe ja kliima teemad. Leader on välja töötamas arukate külade kontseptsiooni, et külad rakendaks oma tugevusi paremini. Et oleks hea maal elada ja inimesed ei läheks ära,“ rääkis koostöökoja juht Jako Jaagu.
ANDRA KIRNA
