Põltsamaalane Väino Valdmann on oma mõtete ja tegudega paljuski ajast eest käinud. Kaheksakümnendate aastate keskpaigas konstrueeris ta arvuti, laialdast tuntust tõi esimene Eesti arvutimultifilm. Fotograafias ja filmimises on Valdmann nii dokumentalist kui ka kunstnik. Küllap aitab loomingulistele otsingutele kaasa ka maalimishuvi.
Lõppeval nädalal avas Väino Valdmann Põltsamaa kultuurikeskuses intrigeeriva pealkirjaga fotonäituse „25 pluss miinus 5”. Kuigi loomeinimesel läheneb kuuekümnes sünnipäev, ei seosta ta väljapanekut iskliku tähtpäevaga, vaid suhtub sellesse kui tavalisse fotonäitusesse.
Väino Valdmann näitas jutuajamise sissejuhatuseks fotosid, millest mitmed tehtud kolmkümmend-kolmkümmend viis aastat tagasi. Ühel neist on jäädvustatud kunagised sportlased, teisel ansambel Kukerpillid veel valmival Põltsamaa laululaval, kolmandal memmed Põltsamaa turul, neljandal inimesed Balti ketis. On ka foto legendaarsest Kauna-Salmest, kes Põltsamaal kunagi hobuvankriga puulehti ja prügi vedas.
Keeruline valiku tegemine
„Ma olen mitmest pildist ühe kokku teinud, tooninud ja üle värvinud. Vahel tüdined ju tavalisest pildist ja otsid kunstipärasemaid lahendusi. Mõnegi värvitud pildi eest olen saanud auhinna. Sageli hindavad su töid õnneks „päriskunstnikud”, kellele sellised asjad peale lähevad,” rääkis Valdmann.
Tema sõnul kulges Põltsamaa kultuurikeskuses eile avatud näitusele fotode valimine üsna keeruliselt. „Pilte on tohutult palju ja vanusega olen enesekriitilisemaks muutnud. Kord tõmbasin piltlikult öeldes terve virna pilte kapist välja ja jõudsin tõdemuseni, et polegi midagi. Mis ma sinna näitusele panen? Näita või iseennast. Siis aga teatud valik siiski tekkis. Seejärel leidsin veel ühe „pataka”, mille olemasolu olin juba unustanud. Ühtlasi kogusin kokku ka vanemaid vaateid Põltsamaast. Näiteks aegadest, mil linnas veel kitsi ja teisi põllumajandusloomi peeti.”
Väino Valdmann alustas pildistamist juba kooli algklassides. Esimesteks aparaatideks olid erinevat tüüpi Smenad. Juba teismelisena kutsuti Väinot pildistama nii rõõmsatele kui ka kurbadele sündmustele.
Poisipõlves ja noorusaastatel on Valdmann tegelenud samuti joonistamise ja maalimisega.
Ehitas valmis arvuti
„Vahepeal viskasin pintsli nurka ja hakkasin tegelema hoopis raadioelektroonikaga. Monteerisin juppidest kokku võimendeid, värvimuusika seadmeid, automaatikablokke ja raadiogi. 19–20-aastaselt hakkasin juhendama pioneeride majas elektroonikaringi.
Ükskord saadeti mind koos lastega Pärnusse pioneerimajade kokkutulekule. Siis selgus, et igasuguseid juppe saab üsna kergesti tehastest kätte. Nii hakkasingi käima Tallinna tehastes, näiteks Hans Pöögelmanni nimelises ja Punases RET-is. Sain, mis vaja, sest pioneeride harrastustesse suhtuti tõsiselt, sellist huvitegevust siis soositi. Pealinnast tõime juppe mitte kottide, vaid kastidega, milleks tuli autoga kohale sõita.”
Kui pioneeride maja likvideeriti ja selle asemel huvikool loodi, hakkas Väino seal arvutiringi juhendama.
Ise ehitas ta esimese arvuti juba 1987. aastal: „Selle arvutiga, mis käis teleri järgi, sai mängida ja kirjutada. Pilt oli aga mustvalge ja koosnes sümbolitest. Arvutit häälestada ja mälusid programmeerida aitasid Tartu ülikooli füüsikud. Sai päris vinge arvuti, mida paljud uudistamas käisid. Mõned osad on sellest arvutist tänaseni alles.”
Valdmann on töötanud kunstnik-dekoraatorina Jõgeva kommunaalkombinaadi Põltsamaa osakonnas. „Maalisin seal plakateid, värvisin liiklusmärke. Tööd oli üsna vähe ja ega ma polegi oma elus kella kaheksast viieni tööl käinud.”
Fotod jäidki Bulgaariasse
Esimesel välisreisil käis oma fotodega Väino Valdmann 1990. aastal Bulgaaria pealinnas Sofias. „Sõitsime Moskvast rongiga Bulgaariasse, kus meid bussiga paar nädalat ringi sõidutati. Meid koheldi kui eliitgruppi. Elasime Inturisti hotellides koos lääneriikide turistidega. Süüa saime kolm korda päevas. Ostsin rohkesti vinüülplaate, mis praeguseni alles, ja klahvidega telefoni, samuti venekeelseid elektroonikaraamatuid. Pakid olid sedavõrd rasked, et Tallinna lennujaamast andis neid bussi peale vedada. Näitusele viidud fotod aga jäidki Bulgaariasse.”
Nõukogude ajal saatis Valdmann oma fotosid näitustele ka erinevatesse Venemaa paikadesse, näiteks Novosibirskisse ja Krasnojarskisse ning pälvis nende eest tunnustuseks ka mitmeid diplomeid. Piltide saatmist näitustele korraldas tema sõnul fotokunstiühing.
- aastal valmis Väino Valdmannil esimene Eesti 3D arvutimultifilm pealkirjaga „World ehk maailm”, mis käsitleb kosmose- ja ulmeteemat. Film põhjustas küllalt elevust. Sellest kirjutati isegi kultuurilehes Sirp. Toona oli arvutianimatsioon Ameerika Ühendriikides alles alguse saanud.
„Oma tehnoloogia ei võimaldanud mul materjali videosse võtta. Tundsin aga foto- ja filmimeest Peeter Toomingat, kellel palusin korraldada kohtumine televisioonis nende inimestega, kes teevad saatepäid. Minuga viitsis miskipärast jändama hakata Renee Kelomees. Ta kopeeris minu diskettidelt liikuvad pildid oma tööarvutisse ja lõpuks saime video kokku. Kodus möllasin veel heliriba panemisega. Tänaseks olen kogu multifilmimaterjali ka digitaliseerinud,” räägib Valdmann.
- aastal näidati pooleteise minuti pikkust arvutifilmi „World ehk maailm” monitoril KUMU-s korraldatud näitusel „RAM – Eesti varane arvutikunst“.
Igal filmil oma lugu
Möödunud aastal valmis Väino Valdmannil multifilm „EV 100”, kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.
Tuntud fotoinimestest meenutab Valdmann ka Eesti fotokunsti grand old lady’t Kristel Lukatsit. „Kristel töötas fotomuuseumis. Kohtusime temaga sageli fotograafide suvistel kokkutulekutel ja külastasin teda ka Tallinna kodus. Koos käsime külas tippfotograaf Gustav Germanil, kelle jäädvustasin samuti videofilmile.”
Väino Valdmanni loomingusse kuulub mitu erinevat dokumentaalfilme sündmustest, olustikest, inimestest.
„Dokumentaalfilmi käsitlen ennekõike kui kroonikat. Samas vaatan ikka, kuidas erinevaid plaane võtta, missuguseid detaile kasutada. Jälgin, et film ei saaks liiga pikk, sest pikk lohisemine ei sobi eriti tänapäeva, mil paljudel aega vaatamiseks nappima kipub.”
Valdmann toonitab, et igal filmil on oma eriline saamislugu. „Osalesin Tallinnas koolitusel, kus juhendaja Jüri Tallinn soovitas teha filmi, kus kesksel kohal oleksid vanaaegsed fotod. Teadsin, et ammustest aegadest pärit pilte on mul Henn-Kaarel Hellatist, keda teadsin tänu suhtlemisele Põltsamaa kunstiseltsi liikmetega. Hellatil lähenes parajasti 80. sünnipäev ja ta tegi ettepaneku filmida mitmes paigas. Jäädvustasin siis teda Põltsamaa kohvikus Rivaal, kus ta einestamas käis, kirjutusmasina taga kirjutamas, samuti Tartus. Nii sündis film „Aasta Hellatiga”.”
Juba mitu aastat varem oli Väino teinud filmi „Pea tegemine”, kus Põltsamaa kunstiseltsi liikmed Henn-Kaarel Hellati pead voolisid. „Esimesel filmimiskatsel olid kõik süvenenud kunstitöösse, teisel korral leidsin nipi, mille tulemusena sain suurepärase materjali.”
- aastal toimunud Thedor Lutsu filmipäevadel Palamusel tunnistati „Pea tegemine” parimaks dokumentaalfilmiks.
Silmapaistvatest põltsamaalastest on Valdmanni dokumentalistikas filmid elupõlisest spordimehest, sel nädalal meie seast lahkunud Villu Ojassalust, rahvatantsupedagoog Senta Bergmannist ja Võisiku kogukonnaelu edendajast ja kunagisest naismehhanisatorist Loniida Bergmannist.
„Huvitava filmi võiks saada ka Taavi Aasast, Põltsamaalt Tallinna abilinnapeaks, linnapeaks ja nüüdseks majandusministriks tõusnud mehest. Pealkiri võiks olla „Päev ministriga”,” arvab Valdmann.
„Villu Ojassalu filmisin kala püüdmas. Senta Bergmanni film sai pealkirjaks „Tantsu kutse”. Loniida Bergmanni filmis kasutasin ka külakokkutulekutel jäädvustatud kaadreid.”
Väino Valdmann on filminud Põltsamaa linna 80. aastapäeva pidustusi, Põltsamaa linnaorkestrit ja teisigi kodulinna sündmusi. Korduvalt on ta kaameraga käinud Kuningamäe kardirajal. Filminud sealseid võistlusi, entusiastliku ja mahlaka jutuga kardiraja peremeest Peeter Kallasmaad, aga ka trammi jõudmist kardirajale.
Pardid, luiged, putukad
Valdmann on pildistanud Põltsamaa tunnuslinde parte, samuti luigeperet, kes ühel aastal Põltsamaa jõel pesitses. Putukatest on ta teinud makropilte.
Põltsamaa jõe pildistamiseks on Valdmannil ka oma lemmikkohad. „Üks neist asub minu kodust kaks-kolmsada meetrit eemal. Kui Sauna silla juurest alla minna, siis saabki sealt kõige paremaid „udupilte“,“ rääkis fotograaf.
Väino Valdmannil on loomingulisi plaane ka lähiajaks. Nii mõtleb ta, milline maal tuua esitlemiseks Põltsamaa kunstiseltsi näitusele. Tuleval aastal on plaan kaameraga minna Kuperjanovi retkele.
„Kui lähen, käin ikka retke lõpuni. Mis see paarkümmend kilomeetrit siis ära pole. Tartus kõnnin näiteks bussijaamast Lõunakeskusesse tühise jalavaevaga,” arutleb fotokunstnik.
Mõnikord on Valdmann pikemaid maid sõitnud ka ATV-ga, millega on ta käinud Viljandi Folgil ja Kallastel toimuval Karakatitsal.
Drooni pole Valdmann endale veel soetanud. „Kui need seadmed tulid, maksid nad liiga palju. Nüüd on droonid väga paljudel fotohuvilistel. Aga võib-olla kunagi ostan ka endale ühe. oma fotodega. Vaatame.”
Ehtel Hakkaja, Põltsamaa Kunstiseltsi eestvedaja:
„Ma tean Väinot ligi nelikümmend aastat. Ta on meie kunstiseltsi asutajaliige ja osaleb paljudes ettevõtmistes. Korraldame traditsioonilisi aastanäitusi , kuhu alati on toonud oma maalid ka Väino Valdmann. Vahel jõuavad need kohale küll viimasel päeval, kuid tulemata ei jää kunagi.
Nii fotograafina, filmimehena kui ka arvutispetsialistina on Väino suuresti iseõppijana väga kaugele jõudnud. Tal on avar tehniline taip, millest sain teada juba siis, kui ta juhendas Põltsamaal arvutiringi.
Väino tunneb erinevaid kunstivaldkondi, eksperimenteerib, otsib uusi võimalusi ja suudab oma loominguga alati üllatada.”
Väino Valdmann
Sündinud 22. septembril 1959 Põltsamaal
Haridus:
Põltsamaa keskkool
Töö:
Jõgeva rajooni kommunaalettevõtete kombinaadi kunstnik-dekoraator
Jõgeva pioneeride maja elektroonikaringi juhendaja
Põltsamaa huvikooli arvutiringi juhendaja
Põltsamaa kultuurikeskuse arvutiringi juhendaja
FIE Väino Valdmann (arvutid, foto, video)
Erakondlik kuuluvus:
Erakond Res Publica alates asutamisest 2001
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
Erakond Isamaa
Ühiskondlik tegevus:
Jõgeva fotoklubi
Põltsamaa kunstiselts
Eesti Fotokunstiühing
MTÜ Piltijad
Eesti Mittekommertslike Filmide Autorite Liit
Tunnustused:
UNICA suur kuldmedal
Põltsamaa valla teenetemärk
JAAN LUKAS
