Järg 12. veebruaril ilmunud loole
Sooje riideid ja toitu viidi ka kruusaauku ja metsa. Isa ütles, et nüüd peame ka meie metsa minema, sest arvata on, et tullakse järele.
Ema käis Müüride pool ja ütles Evaldi vanaemale, et tulgu hommikul loomi talitama, ja kui me tagasi ei tulegi, siis vaadaku, mis siin edasi saab.
Saabus valge suveöö. Tegime kruusaauku, kust kodu näha, kasukatest aseme. Mina ja ema jäimegi ööseks kruusaauku, isa oli koos teiste ümbruskonna peremeestega metsas. Seal olid Emil ja Arved Parts, Juhan Paluoja, Jaan Kask ja veel mõned. Hiljem kuulsin, et neil oli ka relvi. Oli kokku lepitud, et kui meie koer Tausi kodus haukuma hakkab, siis jookseme me emaga kruusaaugust metsa.
Esimene öö lageda taeva all
Ema valvas ja ka minul ei tulnud und. Rohutirtsud siristasid, konnad kargasid sulpsudes vette, ööbik laksutas ja rukkirääk tegi häält.
Lõpuks olin magama jäänud ja ärkasin Tausi haugatuse peale. Linnud juba laulsid, aga kaugemal, Raigastvere pool haukusid ägedalt koerad, seejärel läksid ärevile ka meie küla koerad. Nii Tallinna maanteelt kui Raigastvere poolt kostis automürinat ja kõva häälega rääkimist.
Hommikul läks ema koju loomi talitama, ka isa tuli koju ja loomad aeti välja. Mina läksin neid valvama ja isa ütles mulle, et ma karja juurest kodu silmas peaksin. Kui näen midagi kahtlast, siis jätku loomad sinnapaika ja mingu lell Taaveti poole. Teda ehk ei viida ära, ta on lihtne käsitööline ja tal pole talu. Isa rääkis, et kui seni vangistati inimesi üksikult, siis nüüd olid autodes olnud perekonnad.
Järgmise öö olime jälle metsas, Müüri vanaema söötis hommikul sead, lehmad ja lambad olid ka öösel metsas.
Öösel oli Voldi poolt laskmist kuulda. Mina kartsin hirmsasti, et võib-olla peab isa juba teiste meestega venelaste vastu sõda.
Hommikul tuli isa meie juurde. Ta oli kuulnud, et 80 protsenti eestlastest tahetakse Siberisse saata, et siin kolhoose teha saaks. Räägiti ka, et kümne päeva pärast tuuakse uued raudteevagunid ja siis hakatakse uuesti ära viima.
Küüditamised ja sõjaootus
Saadjärve vallast oli 14. juunil kätte saadud ja ära viidud Eesti piirivalve looja kindralmajor Ants Kurvits.
17. juunil tuli isa ja rääkis, et Tartus olevat poed kohvritest tühjaks ostetud. Ülikooli töötajatele ei tahetavat enam palka välja maksta, sest ilmselt saadetakse paljud välja. Ka Julius Kuperjanovi naist Alicet olevat nähtud 14. juunil raudus kätega Tartu jaamas. Ta hukati 17. juulil 1942.
Metsavennad olid rääkinud, et viimane tähtaeg, millal Saksamaa Venemaale sõja kuulutab, on 21. juuni. Eestiaegsed kaitseliitlased ütlesid, et juba on nähtud Saksa langevarjureid. Olid lubanud, et meil Siberit ei ole, me saadame enamlased taevasse.
1941. aasta jõulude ajal on kirjutanud Marie Under:
Kõnnin mööda jõululumist rada
üle kannatanud kodumaa,
igal lävel tahaks kummardada,
ükski maja pole leinata.
19. juunil tulime koju ja ajasime ka loomad lauta.
Lõuna ajal käisin Kärksi meierei juurest posti toomas. Koos lehtedega oli seal ka kiri — minu onupoja Raimond Kondi pulmakutse. Otsustati, et isa läheb Vägevale pulma, me emaga jääme koju. Öösel oli hea oma sängis magada, aga selleks ööks, kui isa kodunt ära läks, soovitas ta meil kruusaauku minna.
Laupäeval, 21. juunil tuli Andimetsa Arved meile ja rääkis, et mehed lähevad ööseks metsa. Tundmatu raadiojaam oli öelnud, et öösel algab Nõukogude Liidu ründamine. Sellega seoses võidakse inimesi veel enne tappa, sest küüditada enam ei jõua.
Loomad jätsime lauta ja läksime ise pärast päikeseloojangut kruusaauku. Kui me pampudega väravast välja läksime, jäi Tausi meile pikalt järele vaatama, haugatas korra ja hakkas siis uluma.
Kui kruusaaugus kasukate vahel üles ärkasin, oli päike juba tõusnud ja ema koju loomi talitama läinud.
Kodus kuulsin ema käest, et sõda on alanud, Elkeni Karl oli käinud talle ütlemas. Raadios oli öösel väga paljudes jaamades saksa keeles räägitud.
Tartus olevat küüditatute varanduse ülevõtmine pooleli jäänud. Niipea kui poed hommikul lahti, tehti, oli alanud paaniline kokkuostmine, sest kõik tahtsid rahast lahti saada.
Õhtupoolikul tõin Kärksist lehe ära, seal räägiti hoopis partei õpiringidest, kus õpitakse partei ajaloo lühikursust. Kirjutati ka, et avati Tartu Kunstimuuseum ja sel puhul lauldi „Internatsionaali“.
Isa tuli õhtuks Vägevalt pulmast koju. Seal oli öösel, kui sõda algas, kõik pulmalised üles aetud. Meeleolu oli olnud ülev, oli lauldud isamaalisi laule hommikuni.
Au ja vabaduse eest?
23. juuni. Täna oli lehes juba sõjateema sees. Molotov kutsus inimesi üles võistlusse maa, au ja vabaduse eest. Palju on
Samas lehes kuulutati välja ka sõjaseisukord
24. juuni. Meie emaga olime nüüd öösel kodus, isa teiste taluperemeestega metsas. Riidest me lahti ei võtnud, sest muidu ei saa vajadusel metsa joosta, kui enamlased tulevad.
Öösel ajas ema mu üles. Üle Piljani heinamaa kuskil Moora või Reinu pool hakkas keegi haledasti nutma. Ema arvas, et mõnda peret tapetakse või piinatakse.
Olime hirmul ja läksime sauna, mis oli metsale lähemal.
Vallast tuli käsk jahipüssid ja raadiod ära viia. Isa viis meie omad ka ära, et ehk ei ole kommunistidel siis meile asja.
Pärast lõunat toodi vallast käsk, et isal ja Elkenil tuleb öösel Õvanurme tee peal valves olla, et bandiidid ega Saksa langevarjurid külla sisse ei tule. Kästi kontrollida ka kõiki autosid ja võtta autode peatamiseks kaasa naeltega laud, mis vajadusel ratta alla visata.
Nägin madalalt lendavat Saksa lennukit.
i
PAUL TOOTS
