„Kurgid sulle, raha mulle,” laulab ansambel Kuldne Trio. Kurgimüüjana sai oma esimese tütarlapsepõlve töökogemuse ka tänane Jõgevamaa avaliku elu üks eestvedajaid Aive Tamm. Aive peab iseenesestmõistetavaks, et tööd armastama ja austama peaks õppima juba lapsena. Ise on ta end proovile pannud mitmes ametis, näiteks lillemüüjana nagu Eliza Doolittle Bernhard Shaw „Pygmalionis“ ja muusikalis „Minu veetlev leedi”.
Kümme aastat juhtis Aive Tamm tugeva liidrina Jõgevamaa Koostöökoda. Nii said lähedasemaks Jõgevamaa rõõmud, mured ja võimalused. Küllap tuli ka kriitikat ja erinevaid arvamusi, kuid Aive jäi endale kindlaks, sest tamm peab olema paindumatu.
Praeguse Mustvee valla arendusnõunikuna peab Aive Tamm oma missiooniks kaasa aidata sellele, et paat, mille reisijateks on erinevate piirkondade inimesed, püsiks kindlalt tasakaalus vahel ka pisut tormistel vetel.
Teil on väärikas ja ehk ka väekas (tugeva jõuga) perekonnanimi Tamm. Kuivõrd ise nimemaagiat tunnete?
Mu vanaisa lapsepõlvetalu hoovis kasvas suur tamm ja selle puuga on seotud mitmed romantilised lood mu vanaema ja vanaisa nooruspõlvest. Puul oli oluline koht ka selles, et minu vanemad talude tagastamise ajal vanavanemate maad tagasi taotlesid. Tamme perekonnanimi tuli minu abikaasaga, aga jah, mingi müstiline side siin on.
Kui pikalt tunnete oma sugupuud, kaugele juured ulatuvad?
Mu isapoolseid juuri on uuritud mitmesaja aasta taha, varem on toimunud ka suuri suguvõsakokkutulekuid. Samas on ema esivanemad pärit siitsamast Avinurme ja Ulvi kandist, nii et seosed siinsete inimestega on enam-vähem teada. Olen aeg-ajalt kirikuraamatuid uurinud ja mõne liini jälgi ajanud, aga väga süsteemseks ei ole jõudnud minna.
Milline on kodu ja kooli roll selles, et Teist sai mõtteerk ja tegus naine?
Ilmselt sain parimad õppetunnid lapsena isaga koos Rakvere turul kurke müües. Mõne eakaaslase jaoks oli see piinlik, aga mulle meeldis. Meeldis kaubelda, inimestega suhelda, parimaid võimalusi leida, vajadusel ka tüssata. Meeldis jälgida inimsuhteid ja kauplemispsühholoogiat – laps leti taga äratas kaastunnet, aga see laps oli juba professionaal valmis. Sellest ajast meeldib mulle tegelikult teenindus ja suhtlemine. Olen tänulik, et minu kasvamise ajal oli laste tööle panek kodudes nii iseenesestmõistetav. Koolis ma väga domineerima ei kippunud – olen kehv meeskonnamängija, kui liider olla ei saa, siis väga tegemistesse ei sekku.
Küsin veel igaks juhuks, ega sõna „naine“ solvavalt mõjunud, ajal, mil räägitakse palju meeste ja naiste võrdõiguslikkusest?
Naine ei kõla solvavalt. Võrdõiguslikkusega on nii ja naa. On meeste tööd, millega naised saavad ideaalselt hakkama, ja vastupidi. Ja ongi asju, milles mehed on teadlikumad või naised asjalikumad. Võib-olla ongi meestel ja naistel erinevad vahendid eesmärkideni jõudmiseks, aga tulemuseni jõuame ju ikka. Võib-olla on mehed paremad kehtestajad ja naised püüavad empaatiliselt aru saada ka vastaspoolest. Aga tänane ühiskond lubab igaühel tegeleda sellega, mis talle meelepärane.
Teie koolitee jäi aegadesse, mil Eesti NSV asendus taasiseseisvunud Eestiga. Mis oli iseloomulik selle perioodi haridusoludele?
Teadmatus ehk… Matemaatika oli ikka matemaatika, aga ajalugu pidi õpetaja ilmselt mingi nurga alt õpetama. Muusikas muutusid äkki laulud, tulid isamaalised laulud, jõululaulud. Oluliseks muutus saksa keele asemel inglise keel – lapsena ei saanud sellest aru. Tagasi mõeldes on hea meel, et olen saanud selles kõiges osaleda: esimesed sinimustvalged, lipuheiskamised, talude tagastamised, Balti kett. Mõned õpetajad rääkisid rohkem, teised vähem.
Kuivõrd aitas koolist saadud õppimishuvi kaasa sellele, et olete ka aktiivne täiskasvanud õppija ja tunnistatud koguni Jõgevamaa aasta õppijaks?
Peale gümnaasiumi lõppu jäi õpingutes vahe sisse – kohe ei saanud ega jõudnud ja siis mõeldi välja riigieksamid, mida ma ei olnud läbinud. Läksin kooli, kui noorem laps hakkas kaheseks saama. Valisin eriala suhteliselt juhuslikult, aga majandus hakkas väga meeldima. Pean ehk õpingutes suurimaks saavutuseks seda, et lõpetasin kõik astmed nominaalajaga nii töö kui ka laste kõrvalt (või siis arvelt). Siiski oli õppimine ainus võimalus eluga hakkama saada – kuigi kõik ametid ei eelda kõrgharidust, andis see minule julguse proovida ja tänu sellele võimaluse hakkama saada.
Kuidas vene kogukonna laste ja noortega läbi saite?
Ma ei puutunud väga vene lastega kokku. Kuna noori oli palju, siis oligi kaks kogukonda ja kõik mahtusid ära.
Küllap teatakse Teid Jõgevamaa erinevates paikades. Kindlasti olete oma töö ja ühiskondliku tegevusega aidanud Jõgevamaad tuttavaks teha ka meie maakonnast kaugemal. Milles seisneb Jõgevamaa fenomen, kuidas seda hoida ja arendada?
Jõgevamaal on kolm tugevat omanäolist piirkonda ja neid tulebki eraldi käsitleda. Oluline on see, et oleksime sisemiselt tugevad – on see siis ettevõtluse või kogukonnaühenduste tasandil. Kui oleme ise tugevad, siis paistame ka teistele oma erilisusega silma. Siiski kulub pisut reklaami alati ära. Ma arvan, et Jõgevamaa fenomen on meie inimesed. Inimesed, kes armastavad seda, mida nad teevad, ja on tänu sellele ka edukad ja pälvivad tähelepanu.
Kuidas suhtute arvamusse, et Jõgevamaa on Eesti kaardil kunstlik moodustis?
Jõgeva maakond (rajoon) ongi tekkinud kunstlikult ja sellel ei ole pikk ajalugu. See aga võimaldabki meie kolmel piirkonnal olemas olla. Jõgevamaa piirkonnad peavad suutma teha koostööd ja toetama üksteise arengut, nii saame oma nägu hoida.
Mida õpetas töö Mustvee lillekaupluses?
Mustvee lillekaupluses oli mu esimene töökoht ja seal õppisin lisaks lilleseadele ka suhtlemist, klienditeenindust ja otsustamist. Lillepoes töötades sain aru, et kõik otsused elus ja töös ei saagi olla õiged, aga kõige halvem on jätta otsustamata.
Kuidas tuli Teie ellu Jõgevamaa Koostöökoda, mille juhatajaks saite 2008. aastal?
Otsisin 2008. aastal tööd projektijuhina ja Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse kolleegid soovitasid mulle Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuhi ametit. Ise poleks ma ilmselt julgenud nii suurt vastutust võtta.
Koostöökoja juhatajana-tegevjuhina olite kursis erinevate projektidega. Kust tuleb üldse inimeste aktiivsus ja pealehakkamine, on see kaasa sündinud või võib öelda ka, et elu sunnib?
Ettevõtlikkus on isiksuseomadus, mida saab küll arendada, aga mingi pisik peab ikka geenidega kaasa sündinud olema. Projektidega tegelevad inimesed on need, kes otsivad lahendusi ja võimalusi. Samas saab maailma parandada vaid nii kaua, kui endal on tore, sest kui projektitegevus muutub sunduslikuks, siis muserdab see kõiki asjasse puutuvaid osapooli.
Milline ettevõtmine Jõgevamaa Koostöökoja päevilt kõige atraktiivsem tundub?
Aastate jooksul on Jõgevamaa Koostöökoda teinud väga mitmeid toredaid asju: õppereisid on andnud uusi teadmisi ja kogemusi, aga ka sõpru. Raamat „Rahvarõivaid Vooremaa veerelt“ oli omamoodi pioneer selles valdkonnas, sest tänaseks on paljud piirkonnad oma raamatu koostanud. Kohaliku toidu tootjad on Jõgevamaal koondunud ja töötavad ühiselt välja uusi tooteid ja otsivad uusi turge. Peipsimaa koostööst on aga välja kasvanud valdadeülesed projektid, mis ületavad juba ammu ainult LEADER-meetme piire. Lisaks on väga paljud taotlejad saanud võimaluse arendada ettevõtmisi, mis on mitmekesistanud meie piirkonna igapäevaelu. Näen LEADER-meetme tulemusi maakonnas liikudes igal sammul ja usun, et meie töö on olnud õige.
Millist rolli näete Jõgevamaa Koostöökojal tänasel Jõgevamaal, kus maavalitsust enam pole?
Kuna Jõgevamaa Koostöökojal on palju rahvusvahelisi kogemusi, siis arvan, et just rahvusvaheline koostöö ja kogemused laiast maailmast võiksid olla need, mis meie inimestele siin uusi mõtteid annaks.
Kas ennast tutvustades ütlete, et olete Jõgevamaalt, või rõhutate ennekõike seost Mustveega?
Tutvustan ennast eelkõige mustveelasena, aga enamik vestlusi viib ikka nii kaugele, kus saan ka oma varasemat kogemust jagada.
Nagu Jõgevamaa, koosneb ka Mustvee vald piisavalt erinevatest piirkondadest, mis enne olid iseseisvad omavalitsused. Mis on aga Mustvee valla ühisosa või tuleb see alles leida?
Mustvee valla ühisosa on Peipsi järv. Ja see, et kõik viis piirkonda on väga omanäolised – seda nii kultuuri kui valitsemistavade poolest. Seega on ühisosa leidmiseks võimalus analüüsida viit erinevat praktikat ja töötada välja see kuues – kõigile piirkondadele kõige paremini sobiv.
Kui palju on praeguses ametis Mustvee valla arendusnõunikuna ametnikku, kui palju visionääri?
Kuna valla arengukava ja paljud muud arengudokumendid on valmis, siis saan tegevustes lähtuda ikkagi olemasolevatest arengudokumentidest. Aga on valdkondi, kus on vajalikud reformid veel ees ja seal on võimalus ja vajadus sõna sekka öelda.
Mida saab arendusspetsialist teha selleks, et Mustvees jätkuks kasulikku ja huvitavat ajaviidet lastele ja noortele ning samas tegevusi, mis võimaldaksid peredel koos tegutseda?
Noortega tegelevad Mustvee valla igas piirkonnas noortekeskused, noortele toimuvad suvel malevad ja talvel mitmed muud aktiivsed tegevused. Kogu perele toimub üritusi suvi läbi ja mitte ainult. Minu roll on pigem see, et kui avaneb mõni hea võimalus uute atraktiivsete tegevuste ja investeeringute sisse toomiseks, siis saan aidata projektitoetuse taotluse tegemisel.
Kas tegutsete jätkuvalt ka giidina? Kuidas tekitada turistides senisest veelgi suuremat huvi Jõgevamaa paikade vastu?
Minu parimad mälestused reisidest on need, kus giid oli atraktiivne ja põnev. Näiteks Soomes Lappeenrantas tutvustas meile linna giid-koopamees. Kustumatu mälestus. Atraktiivne tutvustus on iseenesest reklaami eest ja toob piirkonda uusi turiste. Õnneks on meil maakonnas igas piirkonnas atraktiivseid giide, kes oma kodukohta südame ja uhkusega tutvustavad. Samuti on oluline nn võrkturundus ehk siis koostöö ettevõtete vahel. Ja muidugi meie inimesed – kui me ise oleme oma kodupaiga üle uhked, siis usuvad ka teised meisse.
Teid võib lugeda Mustvee neidude rahvatantsukollektiivi Peipsi Piigad vaimseks emaks. Kuidas rühmal läheb?
Olen endiselt Peipsi Piigade suurim fänn ja püüan kõigil nende esinemistel kohal olla. Aga tegelesin piigadega siis, kui mu oma tütar rühmas tantsis ja keegi lapsevanematest pidi neidudega kaasas olema. Igatahes punupatse sai neil väljasõitudel teha lugematutes kogustes.
Kas olete ka ise laulu, muusikat, rahvatantsu harrastanud või harrastate ka praegu?
Olen juba terve hooaja tantsinud Vaiatu Someli rahvatantsurühmas. Tantsupisikuga nakatas mind Peipsi Piigade aegadel tütar.
Peagi on taas tulemas Peipsi Toidu Tänav. Millega seekord üllatate?
Kuna meil on augustis mitmeid perekondlikke tähtpäevi, siis ilmselt kasutame koju kätte tulnud restorane selleks, et koos perega aega veeta.
Kui sageli olete mustveelasena ka ise kala püüdnud?
Vahel ikka. Olen elus isegi ühe ahvena kätte saanud.
Millist vanasõna või rahvatarkust tasuks nii Eesti, Jõgevamaa kui ka Mustvee valla arengu vaatevinklist kõige enam järgida?
Jõgevamaa Koostöökojal oli strateegias missioon: üks kõigi, kõik ühe eest! Mustvee valla arengukava üks eesmärk on tuua valla kogukonnad ühte paati. See eeldab aga usaldust ja koostööd. Ka loobumisi, et pärast võita. Või nagu ühes täispikas multifilmis öeldakse: „Karjas ju nii tehakse. Hoolitsetakse üksteise eest.“
Aive Tamm
Sündis 12. märtsil 1978 Tartus
Haridus:
Mustvee I Keskkool 1984–1996
Õppis majandust Lääne-Virumaa Rakenduskõrgkoolis 2003–2006
Magistrikraad ärijuhtimises Tartu Ülikoolist 2009. Magistritöö Mustvee linna mainekujundusest
Töö:
Mustvee lillekauplus 1996–2002
Hansapanga teller Mustvee kontoris 2006–2008
Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht 2008–2018
Mustvee linnavalitsuse projektijuht 2017–2018
Mustvee vallavalitsuse arendusnõunik 2018. aastast
Ühiskondlik tegevus:
Jõgevamaa giid, MTÜ Mustvee Turismikoja juhatuse liige, Spordiklubi Mustvee juhatuse liige
Tunnustused:
Jõgevamaa aasta õppija 2009
Mustvee aasta ema
Hobid:
pildistamine, jalgrattasõit, käsitöö
Perekond:
Abikaasa Margus, lapsed Tauno-Taimar ja Avely
MTÜ Peipsimaa Turism eestvedaja Kadi Ploom:
Kokkupuuted Aive Tammega said alguse viis aastat tagasi, kui hakkasin Peipsimaad arendama. Aive on sellest ajast olnud väga hea koostööpartner. Teda võib nimetada ka lausa kõikumatuks toeks.
Aive on oma tööd teinud südamega. Suureks plussiks on see, et ta tunneb hästi piirkonda, kus tegutseb. Aive Tamme teeneks võib lugeda ka seda, et Jõgevamaa Koostöökotta võeti tööle toitlustus-spetsialist, oma ala tugev asjatundja Ülle Jukk. Aive on olnud heaks kaaslaseks ka mitmetel koolitusreisidel.
JAAN LUKAS
