Teisipäeval Jõgeva kultuurikeskuses peetud rahvakoosolekul Jõgeva linna hariduselu tuleviku teemadel tõdesid esinejad, et maakonnakeskuse koolivõrk vajab muudatusi. Samas oldi arvamusel, et otsuse vastuvõtmisel tuleb kaaluda nii riigigümnaasiumi kui ka kahe senise gümnaasiumi ühinemisel tekkiva gümnaasiumi loomist, kus õpivad õpilased alates esimesest kuni kaheteistkümnenda klassini.
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis märkis sissejuhatavas ettekandes, et nüüdisaegse õpikeskkonna tagamiseks peab õpilaste arvuks olema teatud kriitiline mass, mis minimaalselt võiks olla 180- 200 gümnaasiumiealist õpilast ühe gümnaasiumi kohta.
Riigigümnaasiumi loomiseks on ministeerium praeguseks sõlminud lepingu Viljandi ja Haapsalu linnavalitsusega.
Saastekvoodi raha tuleb ära kasutada
Lähtudes sellest, et riigigümnaasiumi loomine on kavas otsustada 22. veebruari Jõgeva linnavolikogu istungil, küsis Jõgeva vallavolikogu liige Vahur Kukk, kas teemakohane otsus tuleb tingimata langetada enne lähenevaid Riigikogu valimisi.
“Mis puutub võimalikesse muutustesse koalitsioonis pärast parlamendivalimisi, siis tuleb meeles pidada ütlust, et ära kunagi ütle lõplikult “ei”. Välistada ei saa ühtegi võimalust. Kui riigigümnaasiumi rajamise teemalise otsuse tegemisega aga väga venitada, võib juhtuda, et ei jõua enam ära kasutada saastekvoodi müügist laekunud rahasid, mis on eraldatud Jõgevale Aia 34 koolimaja renoveerimiseks tingimusel, et seal avatakse riigigümnaasium,” ütles Küttis. “Kuigi riigigümnaasiumi omanik on riik, on selle sisu siiski paikkonnaga seotud. Koolidirektorit ei panda ametisse mitte kõrgemalt poolt, vaid valitakse, ja on väga teretulnud, kui valituks osutub kogukonnale tuntud isik,” lisas ta
Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja kt Andi Einaste märkis, et maavalitsuse ülesandeks on teha hariduselus järelvalvet, ülejäänud küsimused kuuluvad aga kohalike omavalitsuste pädevusse.
“Kui langetada otsuseid, siis peavad need olema kindla eesmärgiga ja argumenteeritud. Eesmärk saab olla Jõgeva linnal ainult üks – kvaliteetne haridus. Kui vaadata gümnaasiumiõpilaste arvu Jõgeval, siis ühes koolis õpib neid 111 ja teises 168. Tundub, et kahe gümnaasiumi iseseisvaks jätkamiseks ei jätku mitte kuidagi lapsi. Kuidas edasi minna, sellele tuleb lahendus leida läbi põhjaliku ja erinevatele arvudele tugineva analüüsi, mis lähtub nii õpilaste, õpetajate kui ka linna huvidest.”
Maakonda kolm gümnaasiumi
Jõgeva linnavolikogu esimehe Meelis Pauklini sõnul on analüüsidest selgunud, et tulevikus oleks perspektiivikas gümnaasiumide tegutsemine Jõgevamaal kolmes piirkonnas ehk siis Jõgeval, Mustvees ja Põltsamaal.
“Riigigümnaasiumi rajamise ideed Aia 34 asuvasse koolihoonesse hakkas esimesena arutama Jõgeva linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjon. Teema käsitlemiseks tegi meile ettepaneku ka Jõgeva vallavolikogu. Jõgeva linnavolikogu omalt poolt pöördus linnavalitsuse poole, et linnavalitsus alustaks haridus- ja teadusministeeriumiga läbirääkimisi riigigümnaasiumi võimalikuks asutamiseks.”’
Ka Pauklin toonitas saastekvootide müümise raha eraldamist Aia 34 koolimaja uuendamiseks, kui sinna rajatakse riigigümnaasium ja hoone antakse Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üle või pikaajalisele rendile.
“See, et peame haridusvõrku ümber korraldama, on ilmselge. Praegu on gümnaasiumiastmes neli paralleelklassi, kuid nende arv väheneb veelgi. Me peame arvestama keskkonnaga, mis on ümber linna. Kui kooliõpilaste arv väheneb Jõgevat ümbritsevates valdades, siis on need omavalitsused huvitatud, et gümnaasium oleks keskuses, kuid põhikoolid säiliksid võimalikult kaua valdades.”
Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Ants Orgulas märkis, et omavalitsusliit tutvus juba 2003. aastast hariduse arengukavadega, kust selgus õpilaste arvu vähenemine Jõgevamaa erinevates piirkondades, ja asus vaagima võimalikke lahendusteid. Jõgeva linnavalitsuse arenduse peaspetsialist Erki Teder ütles, et osaleb rahvakoosolekul kui lapsevanem ning kutsus linnavolikogu liikmeid loobuma poliitilistest erimeelsustest 22. veebruari volikogu istungil, kui hakatakse arutama riigigümnaasiumi rajamise küsimust.
Mis saab praegustest koolihoonetest
Rahvakoosolekul osalesid ka mitmed gümnaasiumiõpilased. “Lõpetan kooli enne ära, kui Jõgeva hariduselu uutes oludes toimuma hakkab. Usun, et selleks leitakse parim variant. Meeldib aga kindlasti see, et tulevases koolis saavad õpilased valida erinevate õppesuundade vahel,” ütles Jõgeva Gümnaasiumi neiu Liina Tamm.
“Kõige kulukam oleks Jõgevale uue koolimaja ehitamine. Aia tänava koolimaja on kunagiste õpingute tõttu tuttav ja ka lähedane paljudele jõgevamaalastele. Loodetavasti õnnestub see ka nüüdisajastada. Mõistagi on tarvis põhjalikult mõelda, mis saab praegustest gümnaasiumihoonetest,” arutles Jõgeva aukodanik, teenekas pedagoog Asta Paeveer, kes samuti mõttevahetust kuulamas oli.
“Praegused lasteaialapsed on kümne ja enama aasta pärast gümnaasiuminoored ja paikkonna arengu suhtes on väga vajalik, kui nad saaksid õppida maakonnakeskuses asuvas heatasemelises ja nüüdisaegses koolis. Mis tüübina see kool luua, see vajab aga põhjalikku ja sügavat mõtlemist, kus tuleb kaaluda iga aspekti,” ütles Jõgeva linnavolikogu liige, lasteaia Karikakar õpetaja Liisi Poom.
i
JAAN LUKAS
