Need objektid olid väga viletsas seisus, sisuliselt päästeti mälestised hävimisest. Viiele Jõgevamaa muinsuskaitseobjektile andis riik mullu pisut üle poole miljoni krooni avarii-restaureerimiseks, projekteerimiseks ning väikesemahulisteks remonditöödeks.
243 000 krooni riiklikku toetust saanud Kursi pastoraadi köstrimaja katuse avariiremondi esimene järk lõpetati. Jõgevamaa muinsuskaitseinspektori Sille Raidvere sõnul oli tegemist maakonnas kõige hullemas seisus oleva pea paarisaja-aastase puithoonega, kus eemaldati seenkahjustustega palke ning majale valmis uus katusekonstruktsioon. “Tööd peavad jätkuma, sest seisma seda hoonet nii jätta ei saa,” lisas Raidvere. Tema hinnangul peab kilega kaetud katus vastu umbes kaks aastat, seejärel kate laguneb. Kui töid ei jätkata, läheb ka senine investeering tuulde.
Maja jäi läbi tuulduma, kuiv külm takistab seente elu ja arenemist. Seni oli hoone umbne ja niisket prahti täis.
“Tööd tegi kohalik töömees, kes oli tõesti tubli ja usin. Tegemist on palkmaju tundva inimesega. Tööde eest vastutas Muinsuskaitseameti tegevusloaga firma. Loodetavasti saab selle maja tänavu katuse alla, siis on ta päästetud. Paari aasta pärast polnuks päästa enam midagi,” rääkis Raidvere.
Lustivere mõisa ait sai katuse
Tegemist oli Kursiga sarnase juhtumiga, kuid Lustivere ait on kivihoone, millel polnud katust.
“2009. aastal sai see hoone Muinsuskaitseameti rahaga kile alla. 2010. aastal pandi avariitööde teise etapi käigus hoonele laastukatus. Tegemist on lossi kõrval asetseva mõisa abihoonega, kus oli ka võlvkelder, millele on ohuks sadeveed. Katuseta võlvkelder on mõne aja pärast varisemisohtlik. Põltsamaa valla spetsialistide abi ja asjaajamisega sai see mälestis samuti päästetud,” märkis maakonna muinsuskaitseinspektor.
Rahastamine mujalt
Maakonna objekt number üks restaureerimise seisukohalt oli Raidvere kinnitusel mullu kahtlemata Puurmani mõisa peahoone fassaad ja esimene korrus, mis tehti korda Norra riigi rahaga. Tööd Norra rahaga jätkuvad, möödunud aasta lõpus alustati tõllakuuri restaureerimist. Tõllakuuri katus oli samuti varisemisohtlik, viimane aeg oli see korda teha. Tänu valla tublile asjaajamisele saab Norra raha kasutada nii tõllakuuri kordategemisel kui lossi peahoone restaureerimisel.
Veel tehti Raidvere sõnul mullu korda Maarja-Magdaleena pastoraadi peahoone katus ja pööning.
“Tubli kogudus, kirikuõpetaja ja eelkõige võtmeisik Urmas Paju, kes on Võnnu koguduse kirikuõpetaja ja projektijuht, tema on aidanud ka teistel kogudustel taotleda raha PRIAlt ning muudest fondidest. Kõik tööd on tehtud korralikult. Katuse alla on plaanitud hulga ruume. Töö käib, kui on hakkajaid inimesi,” tõdes ta.
Torma kooliga läks aega
“Torma ministeeriumikooliga jäi ehitaja küll ajahätta, kuid hoone vana osa ehk muinsuskaitse all oleva ajaloomälestise Torma Ministeeriumikooli restaureerimise koha pealt ei ole midagi ette heita — tööd tehti projekti kohaselt,” kinnitas maakonna muinsuskaitseinspektor. Raha tuli KOIT-kavast, vanas koolihoones restaureeriti saal, fuajee ja tööõpetuse klass ning samuti aknaid. Töödega kaasnes kogu maja projekt, mille alusel saab edaspidi restaureerimist- remontimist etapiviisi jätkata.
Kooliõpilased said majja tagasi alles teise õppeveerandi algul.
“Projektiga oli väga kiire. Oli juba alguses näha, et ette nähtud ajaga pole võimalik kõiki töid ära teha. Mälestistel tuleb avades ikka üllatusi ette ning kollektiivsete otsuste tegemiseks kulub aega,” rääkis Raidvere.
Põltsamaal soovis Kitzinger Progress rajada tehasele juurdeehitise. “Põhimõtteliselt on seal tegemist tööstuspiirkonnaga, kus platsid on juba nõukogude ajal põhjalikult segi pööratud. Maa-ala jääb Põltsamaa jõe lähedale, kus on arheoloogiamälestis asulakoht, vana Põltsamaa kiriku ase ja kalmistu. Eeluuringud ehituspiirkonnas tegi arheoloog Ain Lavi, kes on Jõgevamaal juba paarkümmend aastat seda tööd teinud. Samuti viis ta ehituse käigus läbi arheoloogilist järelevalvet. Kuna asjaajamine sujus, jääb tehas endiselt Põltsamaale alles,” rääkis Raidvere.
Tormikahju ulatus sadadesse tuhandetesse
Mullu 8. augustil möllanud torm räsis Jõgevamaal kõige rohkem Palamuse kanti. Pastoraadi pargis oli päris korralik tuulemurd. Kannatada sai ka kirik. Selle pikihoone katuselt rebis torm alla neljandiku katusekividest ning sissepääsuhoone katusekate oli täiesti lõhutud.
“Õnneks ei saanud kannatada katusekonstruktsioonid. Soome sõpruskoguduselt saadud abi ja annetused võimaldasid kiiresti katusekatte taas peale saada, tõenäoliselt kompenseerib riik kogudusele katuse remondi reservi arvelt,” rääkis Sille Raidvere.
Õnneks ei vigastanud suured puud, mis kiriku ümbert murdusid, oluliselt hoonet ennast. “See puhastustöö näitas ära, millised puud olid mälestisele ohtlikud. Osa neist olid kindlasti sinna ka ise kasvanud. Mingil ajal puud kirikuaedadesse istutati, kuid ei usu, et neid oli plaanis lasta nii kõrgeks kasvada. Neid puid üldjuhul pügati ning sellepärast nad ka varem kirikule ohtu ei kujutanud,” märkis Raidvere Laiuse kirikuaias kasvavate pärnaridade näitel.
Puurmani mõisa teenijatemaja ots sai samuti tormis kannatada. Maarja-Magdaleena kiriku 2009. aastal valminud katusele kukkusid peale lähedal kasvanud vahtrad, mis vigastasid pühakoja räästapealseid sadeveesüsteeme. Katust ennast puud eriti ei kahjustanud, kuid viga saanud pleki eluiga on ülejäänud kattega võrreldes lühem.
Kuremaa mõisa lauda katusel said ühe osa avariitööd aasta alguses just valmis, kui tuli augustitorm ning uus kogus plekki tuli katuselt maha. Selle hoone katuse avariitöödeks anti toetust 14 000 krooni.
Kannatada sai ka Kuremaa mõisa tuuleveski, mille kaks tiiba murdusid tormiga, õnneks oli see hoone kindlustatud ning tänaseks on veskitiivad taastatud.
i
HELVE LAASIK
