Mai lõpus korraldas Peipsi Koostöö Keskus seminari “Kohalike omavalitsuste koostöö võimalused Jõgevamaa näitel”, kus läbivaks teemaks oli avalikkuse kaasamine. Peipsi Koostöö Keskuse projektijuhi Villu Luki sõnul oli eesmärgiks läbi mängida nii koostöö edendamise kui ka valdade liitumise protsess, mis andis osalejatele tulevikus antud küsimustega tegelemiseks praktilise kogemuse.
Mis selgus Voore Aktiviseerimiskeskuses toimunud seminaril töötubades?
Algatatuseks tuleb mainida, et töörühmade eesmärgiks oli välja selgitada erinevate koostöövormide avalikkuse kaasamise vajalikkuse ning parimad meetodid. Töörühmi juhtisid väga head praktikud: valdade liitumist Kuno Rooba Tapa vallast ning valdade vahelise koostöö edendamise töögruppi Margus Timmo MTÜ Setomaa Valdade Liidust.
Töörühmades kasutati näidisvaldadena kolme Jõgevamaa omavalitsust (Kasepää, Torma, Mustvee) ning ühte omavalitsust Ida- Virumaalt (Lohusuu). Näidisomavalitsused oli valitud nii, et rühmatöödes kasutatavad kogemused vastanduksid rühmatöö juhtide kogetule (kakskeelne elanikkond, geograafiliselt sarnased jne).
Mõlemas töörühmas tuli välja, et nii koostöö edendamisel kui ka valdade liitumisel on vajalik avalikkuse kaasamine. Vajalik on see eelkõige selleks, et mõlemad protsessid hõlmaksid võimalikult laia kõlapinda, osaleksid erinevad huvirühmad, mis tagaks läbimõeldud protsessi; vajalik on leida ühised huvid ning vastavalt nendele huvidele ka kogu koostöö edendamine üles ehitada. Lisaks on vajalik vaadata alati piirkonnast välja, kasvõi selleks, et leida ressursse ja uusi ideid. Ning kindlasti tuleb arvestada piirkondade eripäradega, sest kui neid eirata, mõjub see tulemustele pärssivalt.
Oli Teie jaoks selles midagi väga üllatavat või oli kõik enam-vähem ette aimatav?
Minu jaoks oli teoorias asi enam-vähem teada, kuid väga huvitav oli seda kõike vaadelda praktikas. Ise osalesin valdade liitumise töörühmas, kus Tapa vallavanem Kuno Rooba tõi paralleelselt näiteid Tapa valla, linna ja naaberpiirkondade liitumise tulemustest.
Kõige üllatavam oli ehk see, kui läbimõeldult oli sealne liitumine planeeritud ja seda eriti avalikkuse kaasamise seisukohalt. Väga palju energiat kulutati selleks, et elanikkonda teavitada ja minu meelest tehti seda väga oskuslikult. Seetõttu sai aktsioon küllalt valutult teoks.
Kui erinevad huvirühmad on protsessi kaasatud, siis on ka lõpptulemus kiirem ja kvaliteetsem.
Valdade koostöö edendamise töörühmas ma ise osaleda ei saanud, kuid tagasisideankeetidest tuli välja, et rühmatöö oli neile kasulik ning juht suutis inimesi hästi suunata ning praktikast näiteid tuua.
Teil oli moodustatud iseseisvaks tööks kaks rühma. Miks?
Seminari töörühmade moodustamisel tegin koostööd omavalitsustega, st. selgitasin välja probleemid, mis vajaksid käsitlemist. Osutus, et läbivaks teemaks on koostöö, millest tulenevalt tekkis idee, et üks töörühm võiks olla valdade liitumise rühm, eeldades, et valdade liitumine seisab ka lähiajal paljudel ees, teine rühm võiks aga olla valdade liitmisele alternativiks. Eestis on häid näiteid, kus vallad teevad aktiivselt koostööd ning suudetakse piirkonda tuua uusi ideid ja ka raha. Üks selliseid parimaid näiteid on MTÜ Setomaa Valdade Liit (Meremäe, Mikitamäe, Misso ja Värska vald).
Enamik Eesti valdu on väikesed ning ei suuda oma ressurssidega neile pandud kohustusi täita. Eriti keeruline on EL struktuurfondide omafinantseeringu leidmine ning kohati puuduvad kohapeal inimesed, kes suudaksid antud projekte juhtida. Seetõttu on minu meelest valdadel hetkel kaks alternatiivi — kas liituda või teha aktiivset koostööd, k.a. erinevate huvirühmadega.
Mis seminaril lahti räägitust edasi saab, st mida Te nende järeldustega peale hakkate?
Seminaril tehtud järeldused leiavad kasutamist trükises, mis on mõeldud avaliku teenistuse töötajatele. See on avalikkuse kaasamise käsiraamat ning seminar võimaldab koostada võimalikult praktilise trükise. Käsiraamatus kasutatakse häid koostöö organiseerimise ja avalikkuse kaasamise näiteid kohalikele omavalitsustele pandud kohustuste täitmisel. Käsiraamatu saavad lähiajal kõik Eesti vallad ning selle väljaandmist rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Peipsi Koostöö Keskusel on päris palju häid näiteid n-ö maakondadeülesest koostööst. Mida peate ise õnnestunuimaks projektiks ja miks?
Näiteks väga edukas oli Eesti-Läti koostööprojekti “Looduse õppimine ja õues õpetamine läbi piiriülese koostöö”, mida Keskkonnaministeerium pidas Aasta Keskkonnateo esimese preemia vääriliseks. Projekti juhtpartneriks oli Tartu Keskkonnahariduse Keskus, projektis osalesid partneritena MTÜ Peipsi Koostöö Keskus ja Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regioon ning Lätist Gauja Rahvuspark ja Läti Olümpialaste Klubi.
Praegu käib projekti Peipsiman: Regionaalarengu ja piiriülese koostöö tugevdamine Eesti-Vene piiriregioonis ning Peipsi järve veemajandusprogrammi osaline elluviimine, mis on olnud ka väga edukas ning kus osalevad Eesti ja Vene partnerid. Selles projektis on mitmeid ühiskoolitusi ning suurimaks osaks heitvee infrastruktuuri rekonstrueerimine Pskovkirpitchi asulas.
Eduka projekti aluseks on hoolikalt välja töötatud ja kõikide projekti partnerite huve kajastav projekti taotlus, motiveeritud partnerid.
Kuidas näete võimalusi avalikkuse kaasamiseks uutesse projektidesse? Miks üldse on vaja avalikkust kaasata? On see moesõna või on kaasamisel ka sügavam mõte?
Leian, et avalikkuse kaasamine ei ole pelgalt moesõna, vaid on tänapäeval väga vajalik selleks, et otsustusprotsessides osaleksid võimalikult paljud huvirühmad.
Praegu on suurimaks probleemiks kohati puudulik informatsiooni edastamine ning arvatakse, et mingi protsessi läbiviimise kiirendamiseks on kasulik avalikkusega mitte arvestada. See ei ole alati kõige õigem lähenemine. Heaks näiteks on RMK reform, kus diskussioon jäi olemata ning praegu on ühiskonnas sellele reformile väga suur vastuseis. See aga mõjub negatiivselt RMK mainele ning eeldatavasti reformi ei kiirenda.
Tavaliselt tegeldakse Eestis avalikkuse kaasamise teemaga protsesside viimastes faasides. Leian, et see on veel Nõukogude Liidu pärand, kus otsused tehti võimuladvikus ning elanikkonnal jäi üle ainult käsku täita. Paraku on see iganenud lähenemine ning järjest rohkem hakatakse pöörama tähelepanu inimeste informeerimisele, kaasamisele. Küsimus on aga selles, kuidas seda teha nii, et tüüpiliselt passiivne eestlane hakkaks huvi tundma dokumentide väljatöötamise vastu, mis tema eluolu mõjutavad. See aga tähendab, et avalikkuse kaasamise teema vajab veel käsitlemist ning propageerimist.
Avalikkuse kaasamise mõte ongi selles, et huvirühmad oleksid kaasatud otsustusprotsessi, mis tähendab, et inimeste soovidega, tähelepanekutega arvestataks. Mingi protsessi läbiviimisel on alati vajalik leida kompromiss, mida laiem ring huvirühmadest on dokumendi väljatöötamisse hõlmatud, seda parem on ka kompromissi tulemus st. võetakse arvesse erinevate huvirühmade arvamused. Nii on võimalik võtta vastu dokument, mis on jätkusuutlikum ning põhjustab vähem kohtuvaidlusi.
Mis on Peipsi Koostöö Keskuse lähema aasta uued projektid?
Praegu ootavad rahastamisotsust näiteks Peipsi äärse kultuuripärandi säilitamise ja muuseumide koostöö alane projekt, Balti riikide keskkonnahariduse ja õuesõppe alane koostööprojekt ning just on algamas avalikkuse kaasamise teemaline ühisprojekt, kus osalevad mitmed riigid Läänemere piirkonnast.
Kui palju olete saanud teha koostööd idanaabritega? Kuivõrd olete kursis, mis Peipsi teisel kaldal toimub?
Koostöö Venemaa piiriregioonidega ongi Peipsi Koostöö Keskuse üks prioriteete. Igal aastal toimub meil mitu koostööseminari või ühist koolitust. Varem iga aastal, nüüd üle aasta oleme korraldanud Peipsi Foorumit, mille peateemaks ongi Eesti-Vene piiriülene koostöö, keskendudes igal aastal mingile kindlale valdkonnale, näiteks keskkonnale või turismile jne.
Kahjuks segab ka kohalikku koostööd riikide halb poliitiline läbisaamine.
Kas Peipsi Koostöö Keskusel on plaanis laiendada koostööd veel mõne teise riigi sarnase organisatsiooniga?
Varasematel aastatel on olnud meile projekte Makedoonia, Albaania, Moldova, Kõrgõzstani, Kasahstani ja muude riikide organisatsioonidega, kes keskenduvad just piiriveekogude haldamise ja koostöö küsimustele. Seda suunda proovime ka jätkata, aga kõik sõltub jällegi rahastamisest.
Kas on räägitud Peipsi piirkonna riiklikust arenguprogrammist ja kas on hakatud arengukava koostama?
See on rohkem maavalitsuse teema. Meie saame olla riikliku arengukava koostamise juures vaid partnerid.
HELVE LAASIK
Peipsi Koostöö Keskuse Projekte
„Looduse õppimise“ koostööprojekt lätlastega
2006. aasta septembrist kuni 2007. aasta oktoobrini kestnud Eesti-Läti koostööprojekt „Looduse õppimine ja õues õpetamine läbi piiriülese koostöö“
Partnerid: Peipsi Koostöö Keskus, Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regioon ja Gauja Rahvuspark Lätist ning Läti Läti Olümpialaste klubi. Projekti juhtis Tartu Keskkonnahariduse Keskus.
Püsinäituse „Peipsi järve elu tuba“ taastamine
2005. aastal avati Kallaste linnavalitsuse ruumides Peipsi Koostöö Keskuse ja MTÜ Viridise ühistöös Peipsi järve elu tuba, kus eksponeeriti Peipsis elavaid kala liike, Peipsiäärset elu-olu ja looduslike tingimustega seotud teavet.
2006 septembris alustati näitust tutvustavate õppeprogrammide väljatöötamist. Kuu hiljem oli Kallaste linnavalitsuse ruumides tulekahju, kus näitus sai tõsiseid kahjustusi. Eksponaate on võimalik taastada.
Loodusturismi koolitused ettevõtjatele
2007. aasta esimesel poolel viidi Saare- ja Tartumaal läbi kaks viiepäevast koolitust turismiettevõtjatele, kelle tegevussuunaks on loodusturismi arendamine, loodustoodete- ja teenuste pakkumine. Eesmärgiks oli tõsta loodusturismitoodete ja –teenuste kvaliteeti ning toodete tarbijate ja ettevõtjate keskkonnateadlikkust.
Looduslaagris keelt õppimas
Keeleõppe-, integratsiooni- ja looduslaagreid on korraldatud juba aastaid. 2007. aasta 3.- 6. jaanuarini olid Peipsi-äärsete maakondade koolid õpilased laagris Värskas Hirvemäe Puhkekeskuses.
BIRD projekti raames kerkisid linnuvaatlustornid
2007. aastal lõppenud kolmeaastase BIRD projekti raames ehitati Tartumaa Keskkonnateenistuse, Peipsi Koostöö keskuse ja projektipartneritest valdade koostöös Alatskivi valda Lahepera järve äärde ja Aardla järve äärde linnuvaatlustornid, Lahepera järve kaldal asuvat torni saavad külastada ka ratastooliga inimesed.
Projekti eesmärgiks oli tähtsate linnu- ja märgalade ning väärtuslike kultuurmaastike säästvale majandamisele ja arendamisele kaasaaitamine.
Allikas: Peipsi Koostöö Keskuse tegevusaruanne 2007
