Staažikas Jõgevamaa spordijuht, spordiliidu Kalju esimees Uno Valdmets on üks neid inimesi, kes võib öelda, et läheb hommikul rõõmuga tööle ja tuleb hea meelega koju. Energiat on Valdmets saanud positiivsetest inimestest, negatiivsetest püüab ta eemale hoida.
Spordi ilu ja väärtust näeb ta põhinevat statistikal ja konkreetsetel tulemustel.
Hiljuti tähistasite 65. sünnipäeva. Millist kingitust võib pidada kõige spordikesksemaks?
„Kas just sportlikum, kuid kõige huvitavam ja meeldivam oli ehk see kingitus, mis kujutas sammast, kus kaks inimest seisid üleval ja tõmbasid ka alumisi ülesse. Jõgevamaa oli ju Eestis esimene maakond, kus moodustati keskne spordikoondis, hiljem juba spordiliit. Algul oli sellel ideel palju vastaseid. Öeldi, et mida te ometi teete, panete spordiliidu Jõud-iga ja riikliku süsteemiga ühte. Kolmkümmend järgnevat edukat spordiaastat tõestavad aga selle valiku tulemuslikkust.
Mõistagi teeb head meelt sünnipäevapuhune tunnustamine Eesti Vabariigi kultuuriminister Tõnis Lukase aukirjaga.”
Millal ja kuidas kujunes välja teie spordikeskne mõtlemine või koguni spordifilosoofia?
„Sporti harrastasid mu vanemad vennad. Kodukülas tegeleti erinevate spordialadega alates teivashüppest lõpetades võrkpalli ja ujumisega. Pärast keskkooli lõpetamist plaanisin algul astuda Tallinna Pedagoogilisse Instituuti. Tartu Riikliku Ülikooli kasuks otsustama ajendas lõpuks sealne tugev käsipallimeeskond. Suhtumine sporti muutus TRÜ-s veelgi positiivsemaks.”
Miks paelus just käsipall?
„Minu noorusaastatel olid Eestis väga populaarsed spordialad korvpall ja võrkpall. Tapa keskkoolis, kus õppisin, pöörati aga just väga palju tähelepanu käsipallile. Võimalus oli tegeleda ka kergejõustikuga. Mulle meeldisid aga rohkem just sportmängud, mis pakkusid seltskondliku tegevust. Minu esimene käsipallitreener oli Alo Relli, kes ka praegu kõrges vanuses sportlikult aktiivne. Tema treenitavad tüdrukud ja poisid olid võistlustel alati finaalis. Kirovi nimelise kalurikolhoosi vastu me siiski ei saanud, selle ettevõtte palgal oli ju Eesti koondis.”
Kuidas teid Põltsamaa keskkoolis noore kehalise kasvatuse õpetajana vastu võeti?
„Tegelikult töötasin ülikooliõpingute ajal juba Puhjas treenerina. Põltsamaal kehalise kasvatuse õpetajana töötanud Jüri Korki taheti aga edutada Jõgeva rajooni spordikomitee esimeheks. Tal tuli aga leida oma järglane pedagoogitööks. Nii kutsutigi mind tööle. Isiklikus plaanis tuli kasuks see, et mu pruut (abikaasa Riina Valdmets) elas Põltsamaa lähedal Koigis.
Toonases Põltsamaa Keskkoolis oli sport väga populaarne. Seda edendasid erinevate põlvkondade pedagoogid: vanematest Aino Sillaots ja Ahto Talving, noorematest Heli Korman, Ljudmilla Vetkina. Toetatud olid uued ideed. Südamega suhtus sporti direktor Kalju Teras, keda huvitas alati, kuidas õpilastel võistlustel läks. Reageeringuks siis kiitus või analüüs, miks tulemused oodatust kehvemaks jäid. Teras külastas ka ise treeninguid. Spordivaldkonnas oli Põltsamaa Keskkoolis ka tugev meeskonnatöö, sest ega üksinda midagi ära ei tee. Kokkuvõttes võib Põltsamaa aega pidada positiivsete emotsioonide saamise perioodiks.”
Tüdrukutele õpetasite ka iluvõimlemist?
„Oli, oli küll selline lugu. Koolis on ikka rivaalid ja vastandid, kes teineteist katsetavad. Mul tuli anda erinevaid aineid ja ka iluvõimlemist. Algul tundus harjutuste ettenäitamine naljaks. Sain aga hakkama. Samas ei peagi õpetaja oskama kõike tingimata ise ette näidata.”
Sport on ju lihtne, tulemused räägivad iseenda eest?
„Sport on tõesti huvitav eluala, sest siin paneb kõik paika tulemus. Lobisemine siin ei loe. Kui oled kaotanud, ei saa kiita kui hea on võistkond. Mis puutub hindamisse, siis minu arvates peaks kehalises kasvatuses olema kaks hinnet, millest üks näitaks õpilase võimekust, teine tema arenemist, sportliku tahte positiivsust. Kõike seda peetakse praegu väga oluliseks.
Kool peab andma lastele oskusi ja tahtmise tegeleda erinevate spordialadega. Ma ei poolda, et laps otsustab, mida ta koolis spordis teha soovib. On programm, millest selgub, mida ta pea tegema suusatamises, kergejõustikus, ujumises jne. Edasise elus võivad vajalikuks osutuda just spordi erinevad valdkonnad.“
Mis on säravamad märgusõnad Jõgevamaa Spordiliit Kalju tegevusest?
„Jõgevamaa spordisüsteemi ülesehitamise ajal 1987-2003 toimus kolm spordikongressi, milles aktiivselt osaleti. Pandi paika suunad maakonna sporditegevuse arengus nii täiskasvanute kui ka noorte osas. Spordiliit Kalju astus Eesti Spordi Keskliidu ja Olümpiakomitee liikmeks, sõlmisime koostöölepingud maavalitsuse ja omavalitsuste liiduga. Nii pandi alus maakonna spordi rahastamisele, spordikongressidel aga võistlussüsteemidele.”
Kuipalju on Jõgevamaa spordijuhtimine pakkunud dilemmasid, näiteks erinevate spordialade eelistamises?
„See on pidev küsimus ja hea, kui selle otsustab ära suurem seltskond. Jõgevamaal valis tähtsamad spordialad välja spordikongress ning samal ajal jättis võimaluse esiletõusuks ka uutele spordialadele kui need tulevad.
Spordiliit Kalju juhatus koosneb paljude spordialade eestvedajatest, kes on pärit ka erinevatest piirkondadest. Liidus on esindatud kehalise kasvatuse õpetajad, olid ka omavalitsuste liidu ja maavalitsuse esindajad. Kõik see on loonud tegevjuhtkonnale head töötingimused.”
Millise energialaengu on Jõgevamaale andnud Põltsamaa jõe suvi- ja talimängud, samuti nüüdseks juba hingusele jäänud Pedja jõe mängud ja Voore mängud?
„Algul oli nendel mängudel väga suur mõju paikkonna spordielu edendamisel ja võimaluse andmisel paikkonna inimestel spordivõistlustel osaleda. Tänapäeval on see funktsioon väiksemaks jäänud. Traditsioonilistel sündmustel pole kerged ajad. Põltsamaa Jõe mängud on tänaseni püsinud elujõulistena. Oleme nendesse haaranud ka Järvamaalt Järva valla, Viljandimaalt Viljandi ja Põhja-Sakala valla. Mängude läbiviimine ja kordaminek sõltub suuresti ka eesvedajatest.
Pooldan ka seda, et võistluses peab olema traditsioon, me ei saa pidevalt süsteemi muuta. Mõistagi on vaja uuendusi, kuid skelett peab jääma.”
Raha on alati vähe?
„Spordiliit Kalju juhatus on alati tulevikku vaadanud. Lähtunud sellest, et kui on head ajad, tuleb varusid koguda. Nii pole aasta lõpul Kalju kassa tühi ja jätkub võimalusi edasi tegutsemiseks.”
Milline roll on spordil Jõgevamaa maine kujunduses?
„Öeldakse, et sportlane toob Eesti riigi maailmas palju rohkem meie silmade ette kui seda on võimelised tegema meie diplomaadid. Iga Jõgevamaa sportlase tippsaavutus on heaks propagandaks ka Jõgevamaale. See näitab, et meie maakond on tubli ja võimeline kasvatama tippsportlasi, suudab korraldada heatasemelisi spordiüritusi. Näiteks Kalevipoja Uisumaratoni seostatakse kohe Jõgevamaaga.
Kui rääkida Jõgevamaast kui kunstlikult loodud maakonnast, siis meil on kolm erinevat piirkonda, mis ei takista meid aga koos töötamast. Sest tarvis on ka konkurentsi , mis paneb spordielu liikuma.”
Jõgevamaa Spordiliit Kalju juubeliks ilmus pildiraamat. Missugused pildid on siin teile kõige olulisemad?
„Selles raamatus on kokku 373 fotot, millest isikupilte üle saja. Fotod näitavad mitmekülgselt Jõgevamaa spordielu: on need siis võistlused, tunnustamise õhtud, spordirahva koosviibimised, Kalju juhatuse koosolekud. Raamat algab fotodega inimestest, kes Kalju loomisel kõige suuremat rolli mängisid. Ühtegi fotot aga võrreldes teistega tähtsustada ei saa.”
Millised on olnud Jõgevamaa Spordiliit Kalju suhted Eesti Olümpiakomiteega?
„Kui võtta Olümpiakomitee presidente , siis kõige tihedamad ja tulemuslikumad kontaktid Jõgeva maakonnal ja Spordiliit Kaljul olid Mart Siimanni valitsemise ajal. Ta oli igale inimesele kättesaadav, kuulas kohalike inimeste muresid, mida üheskoos arutati. Koostöö oli ka Neinar Seliga. Praeguse presidendi Urmas Sõõrumaa ajal on koostöösuhted muutunud kahjuks tagasihoidlikuks.”
Kas olete käinud olümpiamängudel?
„Käisin vaatamas Pekingi olümpiamänge, kus elasin kaasa ka Gerd Kanteri võiduheitele olümpiastaadionil. Sain vahetu kogemuse, kuid üldpilt spordielu maailma tippsündmustest jäi aga tagasihoidikuks.”
Millised on praegused isiklikud suhted spordiga?
„Mul on põhimõte, et mida vanemaks saan, seda rahulikumaks peavad sportlikud pingutused muutuma. Võistelnud olen viimasel ajal petanques. Rahvuslikud spordialad nagu näiteks noolemäng on alati meie sünnipäevade ja suguvõsa kokkutulekute programmis.”
Mis on teile kõige olulisem endaga rahuloluks?
„Arvan, et inimesel on kõik korras siis, kui ta tahab hommikul tööle minna, mitte ei pea vägisi minema ning soovib õhtul koju tulla. Asendamatuks väärtuseks on mulle olnud pere. Elu on siis ilus ja väärib elamist. Tugeva annuse energiat ja töötahet on andnud seegi, et elujaatava eluhoiakuga ja koostöölembeliste spordiinimestega on huvitav töötada. Hea on ära tunda inimesi, kes tahavad osaleda Jõgevamaa sporditöö juhtimisel ja selle eesmärkide ellu viimisel.
Muidugi elus on olnud ka negatiivseid külgi. Negatiivsete inimeste ja pessimistidega olen püüdnud aga minimaalselt suhelda. Praegu häirib mind ka üleüldine kritiseerimine ja vastastikune süüdistamine. Näiteks kurdetakse, et maailm upub prügisse. Kõige enne tuleks aga igaühel oma kodus või koduvallas olukord prügiga üle vaadata.
Enne kui keegi hakkab rääkima, et Eestis juuakse palju alkoholi, võiks mõelda, palju ta ise joob ja mitte minna Läti kangemaid jooke ostma. Enne kritiseerimist tasuks igaühel enda põhitöö korralikult ära teha.
Arvan, et ühtegi suppi ei tohiks süüa liiga kuumalt. Inimesele ei maksa peale lennata, vaid temaga tuleks rahulikult probleeme arutada. Inimesi tuleb ka usalda ja nende tegudele hinnanguid anda. Vastavalt olukorrale, kas positiivne või siis lahti mõtestamisega, miks just nii läks. Karm olen ka nende suhtes, kes noaga selja tagant löövad või usaldust kurjalt kasutavad. Selliste inimestega ma luurele ei lähe.
Kui tulla tagasi spordi juurde, siis seal on oluline statistika. Näiteks kui mõnel spordialal osales kümme aastat tagasi kolmsada, kuid praegu kolmkümmend last, peegeldab see selle spordiala hetkeseisu, populaarsust, tegevust koolides. Spordis näitavad arvud ikka väga palju.
Mulle on alati meeldinud Ants Paju ütlus, et „Tegu on mõtte mõõt.” Sümpaatsed on tegusad inimesed, mitte lobisejad.”
Milline tulevik ootab Jõgevamaa spordiliitu ja teid?
„26. juunil toimub spordiliidu üldkoosolek ja siis on ka spordiliidu Kalju juhatuse ja juhtorganite uued valimised. Uue presidendina soovivad maakonna spordiorganisatsioonid näha spordiajakirjanikku ja Vooremaa peatoimetajat Tiit Läänet. Juhataja kandidaat veel selgub. Usun, et spordiliit saab endale uued ja võimekad juhid, kes kindlasti jätkavad Jõgevamaa sporditraditsioone, kuid ei jäta ka välja pakkumata ja teostamata omapoolseid ideid.
Ma ise enam ei kandideeri. Kui aga vajatakse appi, olen valmis oma kogemustega spordielule panust andma nii kodukandis Põltsamaa vallas kui ka kogu Jõgevamaal.”
Uno Valdmets
Sündis 3. juunil 1954 Tapal
Haridus:
Loobu algkool, Kadrina keskkool, Tapa keskkool , TRÜ kehakultuuri teaduskond (1973 – 1977)
Töö:
1977 – 1985 Põltsamaa keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja
1985 – 1988 spordiühingu Jõgeva Jõud esimees
1988 – 1989 Jõgeva Kalevi esimees
1989 – 1992 Jõgevamaa spordikoondise Kalju esimees
1992 – 1997 Põltsamaa Spordiliidu esimees
1997 – 2019 Jõgevamaa Spordiliidu Kalju esimees
Sportlikud saavutused:
Spordiühingu Lokomotiiv meistrivõistlustel Baltimaade kolmas kuulitõukes ja kettaheites (1973)
Jõgevamaa meistrivõistluste mitmekordne medaliomanik kettaheites ja kuulitõukes (1978 – 2006)
Eesti spordiveteranide meister ja edetabelijuht kettaheites (2006)
Spordiveteranide suvemängude mitmekordne võitja kettaheites ja kuulitõukes
Isiklikud rekordid: 100 m 11,8; 400 m 54,5; kuulitõuge 13.30; kettaheide 43.30.
Kuuluvus ühendustes:
1985 – 1989 VSÜ Jõud juhatuse liige
1989 – 1992 KKSN Kalev juhatuse liige
2006 – 2018 EMSL Jõud juhatuse liige
1996 – 2004 Sport Kõigile juhatuse liige
Eesti Olümpiakomitee esindajatekogu liige
Põltsamaa Spordiklubi Toonus asutaja liige
Põltsamaa Lionsklubi president 2006-2007
Tunnustused:
Jõgevamaa Spordiliit Kalju auliige (2019)
Jõgevamaa Kultuurkapitali elutöö preemia (2019)
EMSL Jõud aastategija (2012)
Jõgevamaa Hõberist (2011)
Jõgevamaa Kultuurkapitali aasta preemia (2007)
Pere:
Abikaasa Riina Valdmets on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja ja matemaatikaõpetaja
Poeg Erko on IT spetsialist ja endine tippvõrkpallur
Tütar Kristi Tartu Ülikooli doktorant füüsika erialal
Aarne Neimann, Torma spordielu eestvedaja
„Arvan, et Jõgevamaa sport on Uno Valdmetsa nägu. Ta on hingelt tõeline spordimees. Läbi aastate on ta püüdnud jõuda kõigile maakonna tiitlivõistlustele. Tänu sellele tunneb ta erinevate alade tegijaid ja teab, kellele saab loota võistluste korraldamisel. Minu meelest üks olulisemaid asju on see, et ta on leidnud spordile rahastuse, tänu millele oleme saanud läbi viia kõik plaanitud noorte ja täiskasvanute meistrivõistlused.
Saime Unoga tuttavaks 13 aastat tagasi, kui asusin tööle Torma spordihoone juhatajana. Mis mulle tema juures meeldib on see, et ta ei tee vahet erinevatel spordialadel ja piirkondadel. Kuigi ta on vahel liiga jäigalt kinni oma arvamuses. Kui tahad mõnel võistlusel midagi muuta, siis pead ikka pikalt ja järjepidevalt oma seisukohta selgitama.
Mulle jääb alatiseks meelde 2013. aasta võrkpalliturniir Põlvas, kus me mängisime ühes võistkonnas. Hüppasin ühele „lahtisele pallile” järele ja maandusin õnnetult Uno jalale. Tulemuseks oli hüppeliigese vigastus ja kips.”
JAAN LUKAS
