Uus õppetoetuste süsteem ei lahendaks praegusi õppelaenu probleeme Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaua (TÜÜL) endised esimehed leiavad, et valitsuskoalitsioon on unustanud need tudengid, kes jäävad õppelaenude hüvitamise kaotamise ning uue õppetoetuste süsteemi loomise perioodi vahele.
Reedel kõlasid Riigikogus arvamused ja lubadused, et õppetoetuste süsteem tuleb korrastada ning sellisel juhul väheneb õppelaenu vajavate tudengite arv. Me nõustume sellega, et õppida peab olema võimalik laenu võtmata. Unustatakse aga ära see, et uus õppetoetuste süsteem ei rakendu nende jaoks, kes on laenu juba võtnud. Uus õppetoetuste süsteem ei lahendaks praegusi õppelaenu probleeme.
Noored alustasid riigiteenistujaks õppimist olukorras, kus nii pangad kui ka riigiasutused reklaamisid tulevikus võimalust, et õppelaen kustutatakse. Sellega arvestanud inimestel on moraalselt õigustatud ootus olemas. Erinevatel hinnangutel puudutab õppelaenu hüvitamise lõpetamine 60000 kuni 10 0000 inimest (EÜLi hinnang).
Arvestades nii lühikest etteteatamise aega ja õigusliku ootuse rikkumist, leiame, et valitsus käitus vastutustundetult ja oleks pidanud kaaluma ka alternatiive. Riigieelarvest kärbiti kõrghariduse rahastamist ja üliõpilaste sotsiaalseid garantiisid. Samas ei kärbitud õiguskindluse printsiibile viidates teisi toetusi, nagu näiteks toetused taastuvenergiale.
Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) kutsus eile kõiki õppelaenude hüvitamise jätkamise eest võitlejaid Riigikokku, et osaleda ühiselt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel, millega taastatakse õppelaenude hüvitamine avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele, kes astusid kõrgkooli enne 01.07.2009. Õppelaenude hüvitamise taastamine olnuks suur samm tasuta kõrghariduse suunas, kuid seda ei tehtud. IRL-i ja Reformierakonna 42 poolthäälega otsustas riigikogu eelnõu menetlusest välja hääletada.
Kurb, kui erakonnad, kelle valimislubaduseks on tasuta kõrgharidus, ei taha ega suuda võtta seisukohta ja langetada positiivset otsust üliõpilastele niivõrd tähtsa ja vajaliku toetuse taastamise puhul.
Soovime juhtida valijate tähelepanu riigikogu liikmetele, kes ei pea milleski õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiipe ning ei soovi kodanikuühendustega koostööd teha. Saadikutel on võimalus seadust muuta ning taastada õppelaenude hüvitamine neile, kes võtsid laenu enne 30. juunit 2009.
Ootame valitsuserakondade poolt konstruktiivseid lahendusi ja avalikku debatti tollaste otsuste üle. Leiame, et õppelaenu hüvitamine tuleb taastada. Hetkel on sõnu palju, kuid tegusid vähe.
Õppelaenude hüvitamine avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele lõpetati riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mis võeti Riigikogus vastu 18. juunil 2009, kuulutati Vabariigi Presidendi poolt välja 22. juunil ning jõustus 27. juunil. Avaldusi õppelaenu hüvitamise jätkamiseks oli inimestel võimalus esitada 30. juunini. Kärped tabasid eriti valusalt õpetajaid ja kultuuriasutuste töötajaid, kes olid õppimise tarbeks õppelaenu võtnud just riigipoolse tagatise lootuses
i
GETTER TIIRIK, TÜÜL-i esimees 2008 – 2010
JAANUS RIIBE, TÜÜL-i esimees 2007 – 2008
LAURI LÄÄNEMETS, TÜÜL-i esimees 2006 – 2007
