Ehkki uppunute arv on aasta-aastalt oluliselt vähenenud, kasvas eelmisel aastal hüppeliselt just eakate osakaal – üle poolte uppunutest olid eakad.
„Kui vaadata eakatega juhtunud õnnetusi lähemalt, siis ei joonistu välja selget põhjust, miks eakad upuvad või probleemi, millele oleks olemas lihtsaid lahendusi. Tihtilugu saavad eakad hukka mõne tobeda õnnetuse tõttu – komistasid ja kukkusid, läksid ujuma, aga jaks sai otsa, kukkusid paadist vette. Kui nooremates vanusegruppides mängib alkohol suuremat rolli, siis eakate puhul on võtmetähtsusega just tervis ja koduse keskkonna ohutus,“ selgitas Päästeameti ennetusosakonna veeohutuse ekspert Mikko Virkala.
2018. aastal uppus kokku 43 inimest, neist 22 ehk enam kui pooled olid vanemad kui 60 aastat. Uppunutest 15 olid mehed ning 7 naised. Täiskasvanud uppunute keskmine vanus oli 60 aastat. Uppunud naiste keskmine vanus oli 76, meestel 56 aastat.
Suplemisel oma võimete ülehindamise tõttu uppus neli, vette kukkumise tagajärjel seitse ning kalastamisel kuus eakat inimest. Alkoholijoobes oli 22 uppunud eakast iga kolmas ehk kokku seitse inimest, kusjuures neli neist olid kalastajad.
Sel aastal on veeõnnetustes hukkunud 13 inimest, kellest viis olid eakad.
VOOREMAA
