|
Jõgeva linn valiti möödunud aasta lõpus esindama Eestit Euroopa säästvate linnade referentsraamistiku (RFSC) pilootprojektis. |
Samal ajal kui mitmed Euroopa linnad on integreeritud tegevuskavade väljatöötamisel ja rakendamisel juba märgatavat edu saavutanud, vajavad paljud linnad selles osas veel toetust ja abi väljastpoolt. Mõlemal puhul saavad linnad kogemusi jagada või õppida üksteise konkreetsetest rakendustegevustest saadud kogemustest.
Jõgeva lõi Pärnut
Jõgeva abilinnapea Mihkel Kübar ütles, et strateegiline planeerimine ja oma otsuste sisuline analüüs, mis nende tagajärjel paremaks või halvemaks muutub, on hädavajalik. “See programm aitab edasi. Ma tõesti ei oska praegu öelda, kas maailm läheb sellest palju paremaks, aga mingi lootuskiir, et otsused saaksid paremini läbi töötatud ja läbi mõeldud ning raha paremini plaanitud, on olemas,” lisas Kübar.
Jõgeva on Eestist ainus pilootprojektis kaasa lööv linn, Eestis konkureeriti Pärnuga. Siseministeeriumi regionaalpoliitika büroo nõunik Eedi Sepp ütles, et Jõgeva taotluses on kavandanud kaasata kõrgemat administratiivset ja poliitilist tasandit mõnevõrra laiemalt (maavalitsus, maakondlik omavalitsuste liit, siseministeerium) ning samuti teisi kohalikke omavalitsusi Eestist. “Läbi suurema rõhuasetuse nii vertikaalsele kui horisontaalsele kaasatusele suudab Jõgeva linn eeldatavalt kaasata projekti tegevustesse paremini erinevate osapoolte kogemusi ja arenguvajadusi ning teiselt poolt levitada teadmisi loodavast rakendusest ja selle kasutusvõimalustest säästva ja integreeritud arengu suunamiseks ja juhtimiseks,” märkis Sepp.
Jõgeva on tema hinnangul selgemalt kirjeldanud, kuidas kavatsetakse instrumenti oma linna säästva ja integreeritud arengu kavandamiseks ja juhtimiseks edaspidi rakendada.
“Jõgeva linna testimises osaleva meeskonna koosseisu ja kvalifikatsiooni hinnati meie komisjonis kõrgemalt, kuna Jõgeva on rajanud meeskonna rohkem erinevate valdkondade praktikutele.”
“Pärnu linnal on säästva arengu suunamise praktika seni tugevam olnud. Seepärast on Pärnu valmisolek osaleda rakenduse testperioodis seniste kogemuste kaastoel küllalt kõrge,” lisas Sepp.
Olulised tõesed algandmed
Kübara sõnul on väljatöötatav programm eelkõige suurlinnade jaoks, kuid saab näha, kas see ka väikelinnades toimib.
“Kogu protsessi juures on kõige tähtsamad tõesed algandmed, et tekiks tervikpilt. Kõik sõltub sellest, kui ausalt sa endale otsa vaatad. Meil on mitmeid dokumente, kus hetkeolukorra kirjeldus on erinev. Iga ametnik tõlgendab oma valdkonda erinevalt. Selles programmis on kõik andmed koos,” rääkis Kübar.
Väga tähtsaks peab abilinnapea just ausust. “Mida ausamalt paned kirja andmed, seda ausama pildi saad ka tulevikus. Mulle tundub, et Eestis ei taheta tegelikult endale päris ausalt otsa vaadata,” rääkis Kübar, kelle hinnangul vaevab sama probleem mõnikord ka Jõgevat. “See programm pole ilustamise koht,” rõhutas ta.
Abilinnapea sõnul on ülioluline ka võrdlus teiste linnadega. “Mulle tundub, et kohati napib omavalitsustes üle Eesti ideid, kuidas edasi minna. Tulubaas on vähenenud, esmased ettevõtmised on küllalt heal tasemel, nüüd on küsimus, mida edasi teha. Uusi ideid aga napib, äkki Euroopast tuleb neid juurde. Loodame leida sarnase tulubaasiga väikelinna ja uurida, mida seal tehakse,” rääkis Kübar.
Tema sõnul on ette nägemise võime oluline ka rahanduse valdkonnas. “Peame teadma, mida suudame ellu viia ja mida mitte. Praegu oleme kahaneva tulubaasiga omavalitsus, peaksime teadma, mis aitaks meil tulusid suurendada, kuidas edasi minna,” nentis ta.
Mihkel Kübara sõnul on arengukavas vaja arengut näha. Kui seda pole, siis on midagi ikka väga viltu.
“Pole mõtet kirjutada vana põhja peale midagi uut. Tuleb võtta kõik üksipulgi lahti, alustada uute ja tõeste lähteandmetega ning siis hakata analüüsima erinevaid perspektiive.”
Kogu projekt on avalikkusele kättesaadav, seetõttu loodab abilinnapea näidata võimalikele investoritele, et siia tasub investeerida. “Loomulikult saavad ka inimesed parema pildi, mis on ühe või teise otsuse taga,” tõdes ta.
Ühes omavalitsuses kaua toimetanud inimestel tekib eneseimetleja efekt. “Enesekriitikat kipub meil väheks jääma, ei ole omavalitsus kõige targem ja kõige ilusam,” tõdes Kübar, kelle hinnangul on kriitikameel oluline.
Tulevikus peaksid selle projektiga liituma ka teised Euroopa väiksemad omavalitsused.
Euroopa linnade, kohalike omavalitsuste võrgustike, liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni esindajatest koosnev kõrgetasemeline töörühm on välja arendatud spetsiaalse internetipõhise programmi, abistamaks linnu säästva linnaarengu strateegiate ja projektide ettevalmistus- ning seireprotsessis. Loodav
RFSC prototüübi kiitsid heaks ELi linnalise arengu vastutavad ministrid Toledos mullu 22. juunil. Suutmaks võimalikult palju arvestada erinevate linnade spetsiifiliste arenguvajadustega, on ministrid otsustanud laiendada RFSC pilootperioodi ellurakendamisel osalevate linnade ringi. Ka Euroopa Komisjon otsustas algatust toetada, osaledes samuti pilootperioodi tegevustes. Rakenduse testperiood kestab kuus kuud – veebruarist augustini. 2011. aasta augustist saavad linnad hakata RFSC rakenduse tööversiooni kasutama.
Säästvate linnade pilootprojekt
*Eesmärk on luua 50-70 eri suuruse, funktsionaalsuse ja probleemistikuga Euroopa linnast koosnev rühm, mis hakkab testima RFSC veebipõhise instrumendi esmaversiooni rakendamist.
*Väga tähtis on, et protsessis osaleksid mitte ainult suured ja kogemustega, vaid ka väiksemad linnad.
*RFSC rakendus aitab “integreeritud lähenemise“ kaudu võtta enam aluseks globaalset ja terviklikku vaadet linnapoliitikas, sidustades paremini selle erinevaid valdkondi ja kasutades oskuslikumalt nendevahelisi seoseid arendustegevuses.
*RFSC rakenduse testversioon (version 0) on hetkel juba kättesaadav aadressil: www.rfsustainablecities.eu.
i
HELVE LAASIK
