|
Möödunud sügisel lõppesid korrastustööd Umbusi jõel, kevadel loodetakse alustada 32 kilomeetri pikkuse Onga jõe tervendustöödega, mis läbib 15,5 kilomeetri ulatuses Jõgeva maakonda. |
Põllumajandusameti Jõgeva Keskuse juhataja Ilmar Tupitsa sõnul on Onga jõe tervendustööd üsna tõsine ettevõtmine. Seli külast kuni Pedja jõkke suubumiseni voolab Onga metsade vahel, mis muudab veekogu korrastustööd üpris keeruliseks.
Jõgi on täis kobraste langetatud ja tormidega vette murdunud puid. “Asi on nii tõsine, et tegelikult võib metsade vahel jõel liikuda lausa kuiva jalaga — puudel turnides,” rääkis Tupits.
Appi tuli Keskkonnainvesteeringute Keskus
Kümme aastat tagasi oli Tupitsa sõnul just Onga jõgi nimekirjas esimene, mida plaaniti korrastama hakata. Onga on täielikult riigi hooldamisele kuuluv veekogu. Jõe ääres paikneb 160-170 hektari ulatuses maaparandussüsteeme. Vägeva ja Pedja jõe vahel asub suur Seli maaparandusobjekt, mida sealsed maaomanikud kümne aasta eest korrastama tahtsid hakata. Tol hetkel oli võimalik taotleda maaparandussüsteemide hooldustoetust. “Just maaparandussüsteemide korrastamise plaanist Onga jõe tervendustööde mõte alguse saigi,” selgitas Tupits.
Kogu jõe tervendustöid silmas pidades kerkis küsimus, kas teha korda maaparandussüsteemid ilma eesvoolusid korrastamata. Tegelikult tehtigi siis tervendustöödega algust, kuid need takerdusid vaidlustesse inimestega, kes olid mures jõeforelli populatsiooni pärast. Jõeforelli säilimisest huvitatud kurtsid, et tervendustööde tulemusena võidakse ära rikkuda jões paiknevad forelli kudepadjandid. Aastal 1998 lasti külmaveelisse, valdavalt allikatest toituvasse Onga jõkke 11 300 jõeforelli samasuvist maimu. Tupits lausus, et vägisi polnud mõtet hakata jõge korrastama, ja et korrastamist vajavaid objekte oli teisigi, jäeti Onga tervendustööd tookord tagaplaanile. Nüüd, kus aastatega on omandatud kogemus jõgede korrastamisel, nõustusid ka vahepeal sihtasutusse Eesti Forell koondunud inimesed sellega, et Onga jõel võiks tervendustöödega algust teha. Vastupidiselt varasemale ajale, oli nüüd SA Eesti Forell esindajate sooviks, et Põllumajandusamet võtaks selle jõe tervendustööd uuesti päevakorrale.
Eelmisel aastal kaaluti väga tõsiselt koostöövõimalusi omavalitsuste ja jõeäärsete maaomanikega ning arutleti selle üle, kas jõud plaanitavatest korrastustöödest ikka üle käib. Riigis on veejuhtmete hooldusele jagada 613 600 eurot ehk 9,6 miljonit krooni. Ongal tegemist vajavate tööde maht küünib 319 500 euroni ehk viie miljoni kroonini.
Ilmar Tupitsa sõnul on selge, et riigi rahaga pole Onga jõe korrastustöid kindlasti läbi viia võimalik, sest ühe jõe korrastustöödeks nii suurt summat ei eraldata. Nii pöördus Põllumajandusamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poole täiendava toetuse saamiseks. Möödunud aastal kirjutas Põllumajandusamet KIKile vastava taotluse ja KIK eraldas Onga jõe korrastustöödeks 287 600 euro ehk 4,5 miljoni krooni suurune summa.
Jõesängi avamine loob kaladele paremad tingimused
Ilmar Tupitsa sõnul lähtutakse jõe korrastustöödes kolmest aspektist. Üks neist kolmest on maaparanduslik aspekt, sest jõe korrastustööde käigus on kavas remontida truupe ja drenaažisuudmeid, ehitada purdeid, eemaldada jõest setteid ja võsa ning likvideerida jõe kallastel kasvavat peenmetsa.
Teine oluline aspekt puudutab korrastustöödega kaasnevaid keskkonnarajatisi. Tulenevalt sellest, et Onga on väga forellirikas jõgi, näeb korrastustööde projekt ette jõkke 17 kudepadjandi rajamist, 10 kärestikuliste aeratsioonitsooni ja nelja paiskärestiku rajamist ning vana jõesängi avamist 2,12 kilomeetri ulatuses.
Ühelt poolt on vana jõesängi taastamine tarvilik kalade kudealade loomiseks, teisalt luuakse vanasse jõesängi osasse süvendeid, kus kalad kuiva suve korral endale elupaiga leiaksid. Onga jõe sängi on varem osaliselt õgvendatud ja see on tehislik, mitte looduslik jõgi. Vana jõesängi avamine võimaldab jõel veetaseme kõrgperioodil oma igapäevasest sängist välja voolata. Kui luuakse üleujutusalad, ei ole jõge edaspidi kuigi tihti vaja setetest puhastada.
Kolmas aspekt on jõe isepuhastusvõime tagamine, milleks rajatakse jõkke suubuvatele peakraavidele settetiigid ja jõe kallastele väljavoolukohad. Onga kaldal asub ka kunagise Selli kooli biopuhasti, mille küljed on n-ö läbi ajanud koprad. Nii satuvad tiikidesse kogunenud biojäägid kobraste uuristatud aukude kaudu jõkke. Biotiikide kaldale paigaldatakse tervendustööde käigus kobraste uuristuste vältimiseks metallvõrgud ja tiikide kallastele rajatakse niidetavad alad.
Tööd peaksid tänavu tehtud saama
Ilmar Tupitsa sõnul tuleb esimese etapina teha Onga jõele keskkonnamõju hindamise analüüs, seejärel saab asuda ehitajat otsima. Põllumajandusameti Jõgeva Keskuse juhataja loodab, et kevadel saab korrastustöödega alustada ning aasta lõpuks peaksid tervendustööd tehtud saama.
Korrastustööde teostamiseks tuleb maksimaalselt ära kasutada selline aeg, kus veetase jões on madal. Tupits usub, et kui leitakse pädev ehitaja, peaks sellise töö jõudma ära teha viie-kuue kuuga.
“Vähemasti me püstitame ehitajale niisuguse ülesande, et käesoleva aastaga peaksid jõe tervendustööd tehtud saama,” lausus Ilmar Tupits, kes loodab, et kui Onga jõe korrastustööd tehtud saavad, jõe äärde kallasrada rajatakse ning kui jõeäärsete maade omanikud ning jõeforelliühingu esindajad jõe seisundit hoolega jälgivad, on see veekogu tulevikus forellirikas ja oluline ka maaparanduse aspektist.
TOOMAS REINPÕLD
Onga jõgi
*Tuntakse ka nimede all Oonga, Kamariku, Lammasküla, Selli või Olju.
*Saab alguse Simuna alevikust 8,5 km ja suubub Pedja jõkke, olles 30 km pikk ja omades 109 km² valgala
*Pedja jõe üks suuremaid lisajõgesid, kuuludes Narva-Peipsi vesikonda.
Allikas: Vikipeedia
