Kuremaa loss on hädas läbijooksva katuse ja ohtliku keldriga

Eile Kuremaa lossis toimunud nõupidamisel arutati lossi tulevikku. Kuremaa loss, mida haldab sihtasutus Kuremaa turismi- ja arenduskeskus, laguneb. „Oleme otsustanud, et Kuremaa on uue valla pärl, aga kuidas see korda teha, on iseküsimus. Finantsiliselt eriti,“ on vallavanem Aare Olgo nõutu.


Sihtasutuse hallata pole ainult loss, vaid mõisakompleksist veel Oettingeni kabel, veski, mõisahäärber, park ja rannaala. Lossi seisukorrast andis ülevaate sihtasutuse juhatuse liige Tiina Tegelmann.

Puudulik dokumentatsioon

„Kelder on kahe aasta jooksul sodist tühjaks tehtud. Elektrisüsteem 0korruse vasakus tiivas on päris hull. Seal on kõik tööd pooleli jäetud. Pole aimugi, kes oli ehitaja, kes seal toimetas ja pole ka teada, mis rahadega, sest lossi dokumentatsioon on puudulik,” rääkis Tegelmann.

Tema sõnul on esimene korrus tegevuseks avatud. „Siin toimuvad üritused, tegutseb kohvik. Sissepääs on lossipiletiga kaks eurot, giiditeenus 15 eurot, püüame tutvustada lossi lugu.

Ülemise korruse saal on avatud, seal on väljapanek Oettingenide ja sovhoostehnikumi ajaloost. Ülemise korruse vasak tiib on inimestele täiesti suletud, sest on ohtlikus seisus. Parem päriselt suletud ei ole, seal on mõisateatril üks ruum ja üks ruum renditud fotograafile. Stuudio maksab sihtaustusele renti.”

Nagu ütles Tegelmann, on viimase kahe aasta sees tehtud katuseekspertiis. Selle hinnangul on palju valesti tehtud asju, mille tulemusena jookseb vesi sinna, kuhu ta ei peaks jooksma ‒ mööda välisseina alla või hoopis sisse. Materjal, mis on vahelae peal lausa mädaneb ja haiseb, sest nii palju vett on läbi jooksnud.

„Sihtasutuses on aastaläbi tööl kolm inimest. Juhataja, majahaldur ja perenaine. Maist võetakse tööle niitja ja veskimees. See on kogu meie jõud,“ lisas Tegelmann.

Kindlasti vaja uut katust

„Kuremaa Lossi fond tekkis murest lossi kui Kuremaa südame pärast, selle ainuke eesmärk on maja tervisesse panustamine. Fond ei soovi, et loss erakätesse läheks. Tahame, et see oleks avatud. Püüame saada tuge Kuremaaga seotud inimestelt ning neilt, kes siin üritustel käivad ja on nõus panustama,“ rääkis Kuremaa Lossi fondi looja Raul Soodla.

Muinsuskaitse Jõgevamaa nõunik Ville Tamm, kelle infokiri on jõudnud vallavalitsuseni, rääkis lossi seisust: „Praegu on kehtivad muinsuskaitse eritingimused, mis on alusdokument projekteerimiseks. See kehtib 2021. aastani ning tööde nimekirjas on üle 40 punkti. Katuselahenduses on ette nähtud valtsplekk-kate tahvlitena, nagu ta ülemöödunud sajandi keskel oli. Praeguse katuse ehitamisest on juba ligi 30 aastat möödas ja uus katus tuleb sinna kindlasti panna.“

Tamme sõnul saab muinsuskaitsele kirjutada projekti, iga aasta 30. septembril on tähtaeg järgmise aasta eelarvesse. „Sel aastal said raha Jõgevamaa neli objekti summas 10 000 eurot. Eelmisel aastal seitse objekti ja raha alla 10 000 euro. Need olid avariitööde rahad,“ nentis ta.

Kohti, kuhu veel projekte kirjutada, praegu pole. „Pigem saavad projektiraha küsida mõisakoolid,“ ütles Jõgeva valla arendusosakonna juhataja Triin Pärsim. „Võib-olla uues perioodis, mida praegu ette valmistatakse ja mis algab aastal 2021, see olukord muutub,“ pakkus Pärsim.

Selles, et midagi peaks ette võtma, olid kõik nõupidamisel osalenud ühel arvamusel. Kuid mõtteid, mis järjekorras tegutseda, oli mitu.

„Enne kui tellida projekt, peaks teadma, palju see maksta võiks,“ arvas Triin Pärsim, põhjendades seda asjaoluga, et ka projekteerimine maksab ning kui kohe ehitada ei õnnestu, aeguvad muinsuskaitse tingimused.

Vajalik eelkalkulatsioon

Kuremaa lossi rekonstrueerimise projekt on olemas 2006. aastast, kuid vallaarhitekt Anne Ördini jõudis see alles möödunud nädala lõpul. „Ma pole küll väga põhjalikult jõudnud sellega tutvuda, kuid esialgu tundub, et nii mõnigi asi tuleks uuesti projekteerida,“ ütles ta.

Kuremaa sovhoostehnikumi vilistlane, Kuremaa Lossi fondi liige Riho Seppet oli fondidest rahastuse leidmise suhtes skeptiline.

Arutelu tekitas seegi, milleks lossi edaspidi kasutama hakatakse. Kas tulevad keldrikorrusele toitlustus ja töötoad ning teisele korrusele majutus või midagi muud. Abivallavanem Mati Kepi arvates peaks sellised asjad olema arengukavas kirjas. Juhuks, kui mõni ettevõtja EAS-ilt lossis tegusema asumiseks toetust tahaks küsida. „Katuse jaoks peaks septembriks, kui järgmise aasta eelarvet hakkame arutama, ikka eelkalkulatsioon või projekt tehtud olema,“ ütles Kepp.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus