Kooliteatrite gümnaasiumiastme riigifestivalilt Paides jäi meelde Lianne Saage-Vahuri lavastatud Juhan Kunderi „Kroonu onu“, mille kandsid ette Jõgeva Liblikapüüdjad. Lavastus oli säravalt leidlik, musikaalne ja mis olulisim – nooruslikult tarmukas.
Kõik „liblikapüüdjate“ tugevused olid korraga nähtaval – suure koosseisu ühtne ansambli- ja rütmitunnetus, solistide julged karakterid ja peaosalise (Kroonu onu – Sten Siirak) jõuline mäng. Muuhulgas rakendati üht keerukat võtet kui ühtesid ja samu tegelasi esitasid korraga paralleelkoosseisud ja ajastut markeeriv muusika sündis otse laval.
Seda põgusat ülevaadet ajendas kirjutama vahejuhtum žürii tagasiside, kui kirjanikuhärra Jan Kaus avaldas arvamust, et „Kroonu onu“ on ajast ja arust, ei kõneta meid, ja üldse, miks oli juhendajal vaja selline materjal valida.
Olen Kausiga risti vastupidisel arvamusel. Just tänu Liblikapüüdjate nooruslikule energiale välgatas varalahkunud Juhan Kunderi (1852–1888) ärkamisaegne vaim, mille kriitilisel teravusel ja eneseusul on koht tänaseski päevas. „Kroonu onu“ on mahlaks külajant, milles naeruvääristatakse peamiselt meie aegumatuid baasnõrkusi – rikastumiskirge ja kultuurilist kadaklust. Polegi ammu laval ega ekraanil näinud nii ilmekat ja ogarat õnnelikkust, mis rikka kosilase ootuses taluperemeest tabab ja täielikku kokkuvarisemist sellest ilmajäämisel.
Kunder kirjutas „Kroonu onu“ 1885. aastal Rakveres, kus ta ärkamisaegse aatelise haritlasena koolmeistri ametit pidas, õpikuid koostas, laulukoore juhatas, näidendeid kirjutas, näitejuhina tegutses ja laenuraamatukogu organiseerida aitas.
Tänases tegelikkuses on isiksuse arengut toetav vaimne aade nihkumas kultuurilisse perifeeriasse. Sellest ei näi aga Eesti kooliteatrite paremik hoolivat. Tõsiseltvõetava noorte vaimukultuuri väljendajatena jätkavad nad aasta-aastalt jonnakalt oma „kandepinna“ tihendamist, kuigi avalik tellimus sellele otselt puudub. Teiste seas ei jäta vaimset jonni ka Jõgeva Liblikapüüdjad, tehes seda oma suurepärase juhendaja-lavastaja Lianne Saage-Vahuri hoolsa ja targa käe all.
Valter Uusberg, Rapla Riinimanda Teatri juhendaja-lavastaja