Jaan Poska
Laiusevälja külast pärit Jaan Poska (24. jaanuaril 1866 Laiuse Kirikuküla–7. märtsil 1920 Tallinnas) oli Eesti riigimees, advokaat ja diplomaat, kes on läinud ajalukku eelkõige kui 1920. aastal sõlmitud Tartu rahu peaarhitekt.
Omandanud keskhariduse Riia Vaimulikus Seminaris, jätkas ta hiljem õpinguid Tartu Ülikoolis, kus lõpetas õigusteaduskonna. Töötanud seejärel advokaadina ning tõusnud poliitikuna kiiresti Tallinna linnapeaks, saabus Poska tähetund Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aastal.
- veebruaril määras Eesti Maanõukogu moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem täitis ta veel Eesti Ajutises Valitsuses peaministri asetäitja ja kohtuministriametikohti, hankis Eesti välissaatkonna juhina Lääne-Euroopas Eestile diplomaatilist tunnustust. Kõik see oli ettevalmistuseks 1919. aasta lõpul alanud Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelisteks rahuläbirääkimisteks. Jaan Poskast sai läbirääkimistel Eesti delegatsiooni juht ning eelkõige just tema diplomaatilised oskused andsid Eestile läbirääkimiste lõppedes alguses nii lootusetuna näiva tulemuse – Tartu rahulepingu.
Pärast rahulepingule allakirjutamist lausus Jaan Poska Eesti delegatsiooni liikmetele: „Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700aastases ajaloos: täna esimest korda Eesti määrab ise oma tuleviku saatust.“
August Jürman-Jürima
Väikesest Villakvere külast pärit August Jürman (aastast 1937 Jürima, 22. augustil 1887 Vaimastvere vallas Villakvere külas–15. augustil 1942 Venemaal Kirovi oblastis) oli Asutava Kogu ja Riigikogu kõikide koosseisude liige, mitme valitsuse minister.
Juba 17aastase noorukina osales ta 1905. aasta detsembris Vaalis toimunud Eesti Vabariigi väljakuulutamisel. Teda karistati surmanuhtlusega, kuid mahalaskmisest pääses alaealisuse tõttu. August Jürmani isa ja vend koos teiste mõttealgatajatega lasti aga Koerus jõululaupäeval maha. Tema poliitiline aktiivsus sai täishoo Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aastal.
Ta etendas olulist rolli omariikluse esimestel aastatel ning põllumeestekogude rühma liikmena sai Jürimast aastateks Riigikogu liige. Erinevates valitsustes kandis ta poliitilist vastutust teede, põllumajandus-, majandus- ja siseministrina.
Seetõttu polnud üllatav, et punavõim ta 1940. aasta sügisel kiiresti arreteeris. Tema vahistamise ja läbiotsimise orderi on vigases eesti keeles täitnud Eesti NSV SARK-i Riikliku Julgeoleku Valitsuse 3. eriosakonna toonane ülem Sergei Kingissepp. Jürima toimetati esialgu Keskvanglasse, kust pärast sõja puhkemist saadeti Kirovi oblastisse Vjatlagi. Seal mõisteti ta julgeolekuvalitsuse erinõupidamise otsusel 10. jaanuaril 1942 surma. Kuid ka seekord ei jõutud surmaotsuse täideviimiseni, sest näljast ja haigustest kurnatud vang suri pea kaheksa kuud hiljem.
Hugo Raudsepp
Eesti menukamaid näitekirjanikke Hugo Raudsepp (10. juulil 1883 Tartumaal Vaimastvere vallas‒15. septembril 1952 Venemaal Irkutski oblastis Taišetis) jäädvustas end Eesti kirjanduslukku 1929. a näidendiga „Mikumärdi”. 1930ndatel kujunes Raudsepast Eesti juhtivaim näitekirjanik. Kuulsust tõid menutükid „Vedelvorst” (1932), „Roosad prillid” (1933), „Salongis ja kongis” (1933). 1947. aastal ilmus autobiograafiline mälestusteraamat „Minu esimesed kodud” I osa. Tema poliitilise karjääri tipphetk oli kuulumine Asutavasse Kogusse 1919–1920. Aastal 1950 tembeldati Raudsepp rahvavaenlaseks ning 1951. aastal ta arreteeriti ning karistati senise loomingu eest 10aastase vabadusekaotusega. Kirjaniku tervis ei pidanud sunnitööle Siberis vastu ja ta suri Taišet-Leena raudtee ehitusel. 20. mail 1974 avati Vaimastvere kooli pargis kirjaniku mälestuskivi.
Johannes Friedrich Zimmermann
Loomakasvatusteadlasena tuntud Johannes Friedrich Zimmermann (10. mail 1882 Pajusi vallas Viljandimaal–24. augustil 1942 Sverdlovskis Vene NFSV) valiti Asutavasse Kogusse tänase Põltsamaa valla territooriumilt.
Taluniku perest pärit Zimmermann õppis Eesti Aleksandrikoolis, Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Veterinaarinstituudis ning töötas loomakasvatuse eriteadlasena. 1919. aastal valiti ta Asutavasse Kogusse.
Samuti oli ta I, II, III, IV ja V Riigikogu liige. Ajalukku on Zimmermann läinud ka sellega, et andis Asutava Kogu liikmena Jüri Uluotsale kõrvakiilu, mille eest talle mõisteti kaks kuud aresti. Hiljem maksis ta karistusest vabanemiseks ühele heategevale asutusele 15 000 marka.
Aastatel 1926–1929 töötas Zimmermann riigikontrolörina. Lisaks oli Otto Strandmani teises valitsuses ja Karl Einbundi esimeses valitsuses majandusminister ning Jaan Tõnissoni neljandas valitsuses põllutööminister. Zimmermann vahistasid 14. juunil 1941 Nõukogude okupatsioonivõimu julgeolekuorganid ja ta hukati Sverdlovski vanglas 24. augustil 1942.
Arnold Paul Schulbach (Süvalep)
Poliitik ja ajakirjanik Arnold Paul Schulbach (aastast 1935 Süvalep, 18. aprill 1888 Avinurme vald, Tartumaa–23. juuni 1968 Tallinn) oli ainus Asutava Kogu liige tänase Mustvee valla territooriumilt. Tema poliitikukarjäär ei olnud pikk, eelkõige kogus tuntust ajakirjanikuna. Tema poeg oli tunnustatud näitleja ja lavastaja Kulno Süvalep. Tütar aga Ines Viiding, kes sai tuntuks kirjaniku ja kirjanduskriitikuna.
