Esmapäeval kogunesid mitmed põllumajandusettevõtjad ja spetsialistid Jõgevale infopäevale „Keskkonnasõbralik rapsikasvatus“, kus firma Kevili agronoom Tiiu Annuk tutvustas suvirapsi ja talirapsi kasvunõudeid ning jagas soovitusi väetamiseks.
Infopäeva sissejuhatuseks märkis Annuk, et raps on Eesti tingimustes kõige paremini kasvav õlikultuur, mille kasvatamisega alustati eelmise sajandi kuuekümnendatel aastatel. „Siis kasvatati rapsi eelkõige haljassöödaks ja silo valmistamiseks, sest algselt oli Eestis kasvatavate sortide seemne õli kõrge eruukhappe ja glükosinolaatide sisaldusega ning seetõttu ei sobinud kvaliteetse taimeõli ja õlikoogi valmistamiseks,” lausus Annuk.
Külvikorras teraviljade vahele
„Rapsi kasvatamiseks on kõige paremad keskmised liivsavi- ja savimullad, mille pH on üle 6, 5. Turvasmullal kasvab rapsi taimestik lopsakaks, seeme valmib hilja ja ebaühtlaselt ning lamandub varakult. Kõige paremini sobib raps külvikorras teraviljade vahele, sest rapsi juureehitised pärsivad teraviljade juuremädanike arengut,” selgitas Annuk.
Seoses väetamisega märkis Tiiu Annuk, et mistahes toiteelemendi puudus pidurdab taimede kasvu, väheneb saagikus ja kasvuaja sissetulek.
„Oluline on, et kõik toiteelemendid oleksid taimedele alati kättesaadavad piisavas koguses ja tasakaalustatud vahekorras. Võrreldes paljude teiste põllukultuuridega iseloomustavad rapsi suur toitainete vajadus ja märkimisväärselt suur toitainete sidumine. Raps annab suure osa tarbitud toitainetest koristusjääkidega mulda tagasi ja on seetõttu väga hea eelkultuur viljavahelduse süsteemis.“
Annuk toonitas veel, et paljude uuringute põhjal annab investeering lämmastikväetistele tänu suuremale saagile neli kuni viis korda suurema kasumi, kui kulus väetiste ostmiseks. Lämmastikväetis ongi peamine toiteelement, millega taimede kevadist kasvu ja arengut turgutada.
Tiiu Annuki sõnul soodustab fosfor õlikultuuri paremat ja ühtlasemat arengut, suurendab talvekindlust ja parandab saagikust. „Kaalium parandab aga vastupanu stressile, mida kutsuvad näiteks esile põud, külm ja muudki ilmastikutingimused. Veel parandab kaalium teiste väetiste tõhusust, suurendab saagikust ja saagi tõhusust.”
Annuk näitas ka fotosid tuntumatest rapsipõlde ohustavatest kahjurputukatest ja kommenteeris nende eluviise ning tegevust. Nii muneb põllunälkjas korraga 60–70 muna ja aastas võib isegi muneda kuni 700 muna. Maakirbud ilmuvad massiliselt 10–12 kraadi õhusooja juures. Hiilamardikad närivad kroonlehti ja vigastavad sellega ka sigimikku.
Põhiliselt kasvatakse talirapsi
Mällikvere Põllumajandusühistu tegevjuht Meelis Kaljuste ütles, et võimalused rapsipõldude taimekaitseks ja väetamiseks lähevad järjest mitmekülgsemaks.
„Kui kevadel kasutakse kompleksväetisi, siis sügisel soovitakse lisada ka lämmastikku,“ ütles ta.
„Kokkusaamisel tõdeti, et ennekõike kasvatakse praegu talirapsi ja ainult selle väljaminemise korral suvirapsi. Meil on 150-hektariline talirapsipõld. Tänavuse talve elas raps hästi üle,“ märkis Kaljuste, kellega koos osales õppepäeval ka Mällikvere Põllumajandusühistu agronoom Silver Rätsep ja poeg Kaimar Kaljuste. Viimane juhib põllumajandusfirmat Temeter.
Rapsikasvatuse teemaline infopäev toimus „Teadussiirde ja teavituse” meetme maakondliku ulatusega tegevuse raames ja Euroopa Liidu toetusel. Koolitust korraldas Tartumaa Põllumeeste Liit.
JAAN LUKAS
