|
EELK Laiuse kogudus jääb peatselt ilma oma senisest hingekarjasest: koguduse õpetaja Raino Kubjas siirdub Venemaale, et asuda seal teenima Peterburi Jaani kogudust. |
Eesti luterlik kogudus taasalustas Peterburis tegevust 1994. aasta veebruaris. 1997. aasta mais anti kogudusele tähtajata ja tasuta kasutada 1930. aastal koguduselt võõrandatud Jaani kiriku hoone, mis oli aga väga kehvas seisus ning meenutas vahepealsete ümberehituste tõttu üsna vähe kirikut. Nüüdseks on kirik tänu Eesti riigi rahalisele toetusele oma esialgse välimuse tagasi saanud ning veebruaris, Eesti Vabariigi aastapäeva paiku on kavas see pidulikult avada.
Esimese ettepaneku Peterburi Jaani kogudust teenima minna tegi EELK misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru Raino Kubjasele umbes poolteist aastat tagasi.
“Ma polnud enne seda ei Peterburi eesti kogudusest ega ka taastatavast Jaani kirikust midagi kuulnudki,” tunnistas Raino Kubjas. “Olin üllatunud ja küsisin Reinarult, miks ta seda kohta just mulle pakub, kui Eesti 160 kirikuõpetaja hulgas on piisavalt minust nooremaid, paremaid ja targemaid. Tema aga vastas, et Jumal andis talle sellist nõu.”
Tookord polnud Kubjasel veel mingit plaani Laiuselt lahkuda ning et ka Jaani kiriku ehitus venis, jäi Peterburi-jutt sinnapaika. Ent tasapisi hakkas Kubjasele tunduma, et äkki on just Peterburi koguduse teenimine see ülesanne, milleks ta enese teadmata viimased kümme aastat valmistunud on. Need aastad on ta nimelt vahetpidamata õppinud: kõigepealt tegi ta läbi bakalaureuseõppe Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris, siis lõpetas EELK Usuteaduse Instituudi pastoraalseminari ning möödunud kevadel, pisut enne oma 64. sünnipäeva kaitses magistrikraadi Tartu Ülikooli usuteaduskonnas.
Hoidis reservis
“Mu ema ja vanaema olid väga usklikud inimesed. Kui ema kunagi rääkis oma soovist, et kellestki meie peres kirikuõpetaja saaks, siis arvasin, et ta on hulluks läinud,” ütles Raino Kubjas. “Jõudsingi enne vaimulikule teele asumist aastakümneid keskeriharidusega muusik olla, ent tagantjärele tundub, nagu oleks Jumal mind need aastakümned reservis hoidnud. Viimased kümme aastat oleks aga keegi mind vaimulikul teel justkui tagant tõuganud.”
Peterburi Jaani koguduse õpetaja ametisse asumine on suur väljakutse kasvõi juba selles mõttes, et kaugemas minevikus on seda kogudust teeninud sellised eesti kultuuri suurkujud nagu Jakob Hurt ja Villem Reiman, organistidena on aga Jaani kirikus tegutsenud Mihkel Lüdig ja Rudolf Tobias.
Suur väljakutse on Neevalinna tööle minek mitmes muuski mõttes. Ehkki kogudus on seal, nagu öeldud, juba 1994. aastast taas tegutsenud, pole seal terve selle aja jooksul kohapeal õpetajat olnud, vaid vaimulik on kord kuus Eestist kohale sõitnud. Ka oma pühakoda pole kogudusel olnud. See tähendab, et normaalne koguduseelu tuleb nüüd ikkagi n-ö nullist käima tõmmata. Et Eesti Kontsert kavatseb Jaani kirikut aktiivselt kontserdisaalina kasutada, hakkab koguduse õpetaja teatud määral ka kontserdiorganisatsioonilt saadavaid tööülesandeid täitma.
Uut töökohta, st Jaani kirikut pole Raino Kubjas veel üle vaatamas käinud ning Peterburiski käis ta viimati millalgi 1970. aastatel. Jaani koguduse kohta teab ta praegu vaid seda, et seal on umbes kolmkümmend liiget, mis moodustab umbes ühe protsendi Peterburi eestlaskonnast.
Nähtavaks ja avatuks
“Loodan, et kui õpetaja pidevalt kohapeal on ja kui kogudusel on uus ja ilus pühakoda, koondub kiriku ümber senisest suurem osa eestlaskonnast,” ütles Raino Kubjas. “Tahan teha ka kõik selleks, et luterlikud traditsioonid ja kombetalitused Peterburi eestlaste juures taas suurema au sisse tõuseksid. Muusikuna loodan koguduse juures vähemalt puhkpilliansambli tööle panna, ent samal ajal ka ise Peterburi rikast muusikaelu nautida, eriti minu lemmiku — dzhässi — valdkonnas.”
Seda, et Venemaa nn põhjapealinna ainus luteri kogudus teona oma karpi tõmbuma peaks, Raino Kubjas ei arva, vaid kavatseb teha kõik selleks, et muuta kirik linna kultuuri- ja vaimuelus nähtavaks ja avatuks ning luua heanaaberlikud suhted õigeusukirikute ja linnavalitsusega.
Uue töökohaga esmast tutvust tegema siirdub Raino Kubjas 21. jaanuaril koos assessor Tiit Salumäega. Enne päriselt Neevalinna tööle asumist on Kubjasel aga vaja saada ka tööluba. Öömaja lubati talle esialgu Peterburi Eesti maja juures tegutsevas hostelis. Hiljem loodab ta üürida korteri.
Laiuse koguduse õpetaja ametis täitus Raino Kubjasel möödunud aasta oktoobris viis tööaastat. Selle aja jooksul jõudsid teoks saada nii mõnedki sisukad vaimu- ja muusikaelu ettevõtmised ning Laiuse kiriku ja pastoraadi hoones nii mõnedki asjad paremuse poole liikuda.
“Tänan kõiki, kes mulle Laiuse-aastatel toeks ja abiks on olnud: endist maavanemat ja praegust Jõgeva vallavolikogu esimeest Aivar Kokka, endist vallavanemat Saima Kalevit, praegust vallavanemat Enn Kurge, Laiuse koguduse kauaaegset juhatuse esimeest Epp Järve, Laiuse raamatukogu juhatajat Asta Leitenit, koguduse raamatupidajat Leina Kreeki ja teisi tublisid töötegijaid: Eha Villemsoni, Anatoli Ivanovi, Sirje Saart, Malle Pärsi ja Inga Järve. Loodan väga, et keegi tuleb ja jätkab hingekarjase tööd Laiuse koguduses,” ütles Raino Kubjas.
i
RIINA MÄGI
