Lisaks maakonnalehe lugejatele, pakuvad väiksemad lehed huvi ka tudengitele. Peamiselt muidugi ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis tudeerivatele noortele, kes on maakonnalehti ja nende olemust oma diplomitöödes uurinud.
Aastal 2004 kaitses oma bakalaureusetööd Sigrid Laev, kelle töö kandis pealkirja „Osalusajakirjandus ja Eesti maakonnalehtede toimetajate hinnang selle praktikate kohta“. Töö oli inspireeritud mitmest teemast. Peamiselt sellest, et ajakirjanduse usaldatavus oli tõsiselt kahanenud, just seepärast, et inimesed ei teadnud, kas uudised, mida nad loevad, vastavad ikka tegelikkusele või mitte.
Aeg-ajalt tuleb vastu seista
Et probleemi lahendada, nähti ühe võimalusena osalusajakirjandust, mis tähendas, et kogukonnaliikmed võiksid ise meedias rohkem kaasa lüüa. Tihti tähendab see kas toimetusse helistamist või näiteks kirjade saatmist.
Sigrid Laeva töö eesmärgiks oli kirjeldada ja koondada osalusajakirjanduse eri praktikaid ning uurida, kuidas Eesti maakonnalehtede peatoimetajad hindavad kogukonnaliikmete valmidust lehes kaasa lüüa.
„Enamus vastanuid, muuhulgas Harjumaa, Vooremaa ja Sakala peatoimetajad peavad oluliseks teemade saamise viisiks kohtumisi lugejatega, näiteks minnes kuhugi töökohale või osaleda kohalikul üritusel ning seal algatada arutelu ka kohalike oluliste teemade ning ka lehe kohta,“ kirjutas Laev.
Toona oli Vooremaa peatoimetajaks Helve Laasik, kes arvas, et lugejad, kes vaevuvad lehele kirjutama, annavad tihti häid ideid.
„Minu jaoks oli üllatus, et koolinoored tahtsid lehest lugeda töö ja karjääriga seotud lugusid. See tuli mitme koolilapse ankeedist välja. Järelikult saadakse tänapäeval varem küpseks ja hakatakse oma tuleviku peale mõtlema varem,“ vahendas Laev toonase Vooremaa peatoimetaja sõnu.
Lisaks märkisid maakonnalehtede toimetajad, et tihti tuleb lugejate soovitud teemadele mingil määral vastu seista. Seda just selles osas, et enamasti soovivad lugejad kollasemaid teemasid, mida maakonnalehed väga pakkuda ei taha.
„Ka Vooremaa peatoimetaja Helve Laasiku sõnul peab leht teemade piire tunnetama ning hoiduma siiski liialt lugeja soovidele allumast.
„Ei saa ka päris nii teha, et kui anda päris lugeja kätte, mis tema tahaks näha, siis ta tahaks SL Õhtulehe kohalikku varianti. Fakt on see, et seda me kunagi tegema ei hakka, kohalikku kõmulehte me ei tee ja pürime ikka sinna kvaliteetväljaande poole ja vastavalt sellele valime ka teemasid.
Peame jääma ikkagi selleks, milleks oleme kutsutud ja seatud ja olema sammukese lugejatest ees. Aga see, et me neid teemasid, mida käsitleme, peame tegema inimlikumalt, selgemalt, lihtsamalt ja lugejasõbralikumalt, see on kõik normaalne. Me ei saa ikka päris lugejate lõa otsa minna, see piir tuleb kusagilt ette. Kui päris lugejate lõa otsa läheksime, siis oleksime jah, SL Õhtulehe kohalik filiaal,““ vahendas Sigrid Laev Vooremaa peatoimetaja sõnu.
Majandusliku hoobi saanud maakonnaleht
Gea Otsa kaitses 2007. aastal oma diplomitöö pealkirjaga „Euroopa Liidu kuvand üleriigiliste ajalehtede ja maakonnalehtede ajakirjanike seas“, kus uuris, kuidas Eesti liitumine Euroopa Liiduga meie elu mõjutas. Kusjuures vaatles ta oma töös, kuidas meedia Euroopa Liiduga liitumist kajastas ning kuivõrd tasakaalustatud artiklid olid. Selleks vaatles Gea Otsa 2006. ja 2007. aastal üleriigiliste ja maakonnalehtede ajakirjanike suhtumist EL-i.
Vooremaa osakaal selles töös oli võrdlemisi väike, kuna Euroopa Liidu teemalisi artikleid ilmus vähe. Üks töös väljatoodud lühiuudis kandis pealkirja „Tunne Euroopa Liitu!“ ning andis ülevaate ühest võistlusest.
Aastal 2011 kaitses oma magistritööd Ave Schmidt, kelle töö kandis pealkirja „Eesti neliteist maakonnalehte aastal 2011“. Oma töös nägi autor, et kohalikel lehtedel on suur roll, sest on kogukonna kaasajad ega ole asendatavad ühegi teise kanaliga. Kuna tegemist oli majanduslangusejärgse ajaga, keskendus autor ka sellele, et suuresti said raskes majanduslikus olukorras oma hoobi ka maakonnalehed.
Maakonnalehte Vooremaad liigitas Ave Schmidt oma töös keskmisest väiksema tiraažiga lehtede alla koos Põlvamaa lehega Koit ja Harju Eluga. Lisaks käsitletakse Vooremaad kui meediakontsernidest sõltumatut lehte. Toona olid selles nimekirjas veel Hiiu Leht, Põhjarannik, Harju Elu, Lääne Elu, Nädaline, Võrumaa Teataja, Meie Maa, Saarte Hääl ja Koit, millest enamus on tänaseks liikunud just meediakontsernide alla.
Oma töös keskendus Schmidt suuresti majandusnäitajatele, mis majandussurutise järgsetel aastatel olid kehvapoolsed. „Majanduslikult keerulised ajad on ärgitanud väljaandjaid algatama kasumlikke lisaprojekte. Samuti on üksjagu keerulisem neil maakonnalehtedel, millel tuleb lisaks valla- ja linnalehtedega konkureerimisele võistelda nii reklaamiturul kui ka lugejaskonna seas koguni teise maakondliku väljaandega,“ kirjutas Schmidt, täpsustades, et Jõgevamaa leht Vooremaa võistleb reklaamiturul näiteks Põltsamaal ilmuva piirkondliku lehega Vali Uudised.
Paraku ei saanud Vooremaa diplomitöös parimat külge näidata. Raskes majanduslikus olukorras kukkus niigi väikese tiraažiga leht peaaegu 30 protsenti. Kui aastal 2008 oli Vooremaa tiraažiks 3800, siis aastaks 2011 langes tiraaž 2700ni.
KERTTU-KADI VANAMB
