Jõgeva maavalitsuses 2010. aasta eelviimasel päeval toimunud nõupidamisel arutati, kas ja mida saaks maakonna ühisjõududega teha selleks, et tänavutalvise lumeuputusega paremini toime tulla. Koosolnud otsustasid, et maavanemal tuleks pöörduda regionaalministri poole palvega toetada valitsuse reservfondist Jõgevamaa kolme piirkonda lumepuhuri soetamist. Tõsi, kasu saab sellest ettevõtmisest olla alles järgmisel talvel.
Nõupidamisel osalesid maakonna omavalitsusjuhid, Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu, Lõuna Regionaalse Maanteeameti, ASi Vooremaa Teed, Jõgeva haigla, Lõuna Prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna, Lõuna-Eesti Päästekeskuse Jõgevamaa päästeosakonna ja Kaitseliidu Jõgeva Maleva esindajad. Arutelu lähtekohana tõi Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev välja asjaolu, et lisaks rahapuudusele hakkab lumekoristusel takistuseks saama tehnika nappus või selle mittevastavus kujunenud olukorrale.
Teede ääres kõrguvad juba sellised lumevallid, et üha juurde tulevat lund pole enam kuhugi lükata ning eriti väiksemad teed kipuvad päris umbe minema, ehkki talv pole isegi poole peal. Probleeme on ka linnades ja suuremates külades, sealhulgas parklatega, mis lumega täituma kipuvad. Sellest tulenevalt on omavalitsusjuhid avaldanud arvamust, et maakonda tuleks soetada seesugust tehnikat, mis võimaldaks teeääred sinna lükatud lumest puhtaks saada. Kui vallid vahepeal ära koristada, saab mõnda aega jälle tavalise tehnikaga ja tavalisel viisil teid lumest puhastada.
“Senini on meid suuremast hädast päästnud n-ö raske vene raud,” tõdes Puurmani vallavanem Rauno Kuus. “Kui põllumeestel poleks alles vanu võimsaid traktoreid K-700, mis lumevalle veel kuidagi laiali suruda suudavad, oleksidki väiksemad teed juba kinni.”
Kasepää vallavanem Jüri Vooder lisas, et Peipsi äärses ridakülas ulatuvad teeäärsed lumevallid juba majakatusteni ja lund pole tõesti enam kuhugi lükata. Jõgeva linnapea Kalmer Lain ütles, et maakonnakeskusest on lund küll juba tublisti välja veetud, ent edaspidi kaalutakse ka lume haljasaladele kogumise võimalust.
Tänavu ei jõua
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ütles, et lumepuhureid, mida lumevallide eemaldamiseks kasutada saaks, toodetakse tegelikult meie oma maakonnas — Tabiveres tegutsevas OÜs Same. Paraku oli ta sunnitud lisama, et kui Samest praegu lumepuhur tellida, saab selle kätte alles siis, kui lumi juba niisamagi sulama hakkab. Samas pole see talv ju viimane ja viimaseks ei jää kindlasti ka tänavune lumeuputus. Seega tasuks pikema aja peale ette mõelda — selleks, et järgmistel aastatel ei tuleks samamoodi lõhkise küna ees seista.
Selle kohta, kui palju lumepuhureid vaja oleks ning kust nende tarvis raha hankida tuleks, käidi välja erinevaid versioone. Kõige rohkem oli neid, kes arvasid, et puhureid võiks olla kolm: üks Jõgeva, üks Põltsamaa ja üks Peipsi piirkonnas. Kui oleks vaid üks puhur terve maakonna peale, ei jõuaks viimased omavalitsused oma kasutusjärge ära oodatagi, enne kui järgmine torm platsis. Igale omavalitsusele puhuri soetamine oleks aga praegustes tingimustes liigne luksus.
Maavanema esialgne ettepanek, et puhurite soetamiseks võiks taotleda projektiraha näiteks Leader-programmist, ei leidnud toetust, ehkki maavanem põhjendas oma ettepanekut sellega, et teede lahtihoidmine on külade elushoidmise seisukohalt niisama tähtis kui paljud muud Leader-programmist rahastatavad ettevõtmised.
Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm ütles, et Leaderi 2011. aasta taotlusvoor on juba kinni.
Selle asemel peeti otstarbekamaks taotleda lisaraha valitsuse reservfondist.
Vaja oleks pikaajalisi lepinguid
Tõstatati ka probleem, kelle hoole all puhurid olema peaksid. Käest kätte käima pole neid mõtet panna, sest nii ei peaks nad kuigi kaua vastu. Seega tuleks need anda lepingu alusel mõne ettevõtja hoolde. Jõgeva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja kohusetäitja Mart Tooming juhtis omalt poolt tähelepanu veel sellele, et lumepuhur, mida soetada soovitakse, pole n-ö iseliikuv masin, vaid selle vedamiseks on vaja päris suure võimsusega traktorit. Seega saab puhuri anda vaid sellise ettevõtja hoolde, kellel säärane traktor olemas.
Ega kõik nõupidamisel viibinud puhurite soetamist otstarbekaks pidanudki. Näiteks Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Ants Orgulas pidas puhurite puudumisest suuremaks probleemiks seda, et kütuseaktsiisist laekuvat raha kasutatakse ebasihipäraselt, st et see ei lähe tervenisti teede korrashoiu tagamisse, mis oleks loogiline, vaid osa sellest kasutatakse lihtsalt mitmesuguste eelarveaukude lappimiseks. Omavalitsustele kütuseaktsiisist eraldatav osa on aga sootuks väikseks jäänud: varasema 15 protsendi pealt on see langenud viiele.
Teiseks probleemiks pidas Orgulas seda, et omavalitsustel pole jõudu, et teehooldajatega piisava kestvuse ja mahuga talihoolduslepinguid sõlmida.
“Kui lepingud sõlmitaks viie aasta peale, oleks ettevõtjal endal julgust vajaliku tehnika, sealhulgas lumepuhuri soetamisse investeerida. Aastase lepingu puhul ta seda teha ei söanda,” ütles Ants Orgulas.
Peale soovi lumepuhurite ostuks 600 000 krooni toetust saada otsustatigi valitsusele edastada sõnum selle kohta, et kütuseaktsiisist laekuvate summade kasutamises korrektiive tehtaks.
Probleeme toodi seoses lumeuputusega välja veel hulganisti. Operatiivteenistuste esindajatel küll väga drastilistest juhtumitest kõnelda polnud. Küll aga oli Jõgeva päästeosakonna juhil Jüri Alandil suur mure tuletõrje veevõtukohtade seisundi pärast: needki on ju lumeuputuse tõttu enamasti kättesaamatuks muutunud. Nii et lisaks põlengukohale jõudmisega seotud raskustele lisandub mure kustutusvee kättesaamise pärast.
Pajusi vallavanem Reet Alev arvas aga, et hädaolukordi aitaks mõnikord vältida seegi, kui inimesed ise mõistlikumalt käituksid ega hakkaks tuisuse ilmaga iga tühise asja pärast linna sõitma. Üldiselt olid kõik nõupidamisel viibinud aga seda meelt, et hea koostöö maavalitsuse, omavalitsuste, teehooldajate, operatiivteenistuste ja Kaitseliidu vahel aitab lumeuputusega seotud kriisisituatsioonidest paremini jagu saada.
i
RIINA MÄGI
