Jõulukuu keskmine õhutemperatuur (-8,2 °C) kujunes viimase 88 aasta keskmisest nelja kraadi võrra madalamaks. Veelgi külmem on olnud detsember vaatlusreas kuuel korral, viimati 2001. ja 2002. aastal.
Minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti Jõgeval 31. detsembril kella 17 paiku -19,5 kraadi, mis jääb alla tänavuse novembrikuu külmale (‑25 °C). Kõige soojem oli ilm 7. detsembril, kui õhutemperatuur tõusis 0 kraadini, kohati maakonnas mõne kümnendikkraadi võrra üle sellegi. Lumi veel nii sulaks ei muutunud, et lumememme oleks saanud teha, küll aga ilmusid osade majade räästastesse jääpurikad. Negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure kogunes jõulukuu jooksul -252 °C, mis ületab keskmist -116 kraadi võrra. 31. detsembriks oli talve negatiivsete õhutemperatuuride summa kasvanud ‑327-kraadiseks. Tavapäraselt koguneb ligikaudu nii suur summa negatiivseid õhutemperatuure alles jaanuari teise dekaadi lõpuks.
Tiirikojal lumerekord
Lund oli detsembris erakordselt palju. Juba kuu alguses kattis põlde kümnesentimeetrine lumekiht. Keskmisena on meil sellise paksusega lumevaip maas olnud alles aastavahetuseks. 9. detsembril alanud ja mitu päeva kestnud tuisk tõi rohkesti lumelisa ning tekitas kaose liikluses. Tuisu järel oli siin kandis põldudel lund valdavalt 25…40 sentimeetri paksuselt. Kohati küündisid lumehanged 60 sentimeetrini ja üle selle. Lumesahkade ja ‑koristajate tööst kasvasid lumevallid korrast kõrgemaks. Lahtise lumekorra all olid tänavad jäised ja libedad.
Kuu kestel esines korduvalt pinnatuisku, mis lund ümber paigutas ja teede koristajatele jätkuvalt tööd andis. Järgmine suurem lumesadu koos tuisuga jõudis kohale jõulude ajal. See kasvatas lume paksuse siinkandis avamaastikul ligikaudu poolemeetriseks ning taas oli liiklus häiritud. Jõgeval läbi viidud vaatluste järgi pole veel kunagi varem juba detsembris nii paksu lund esinenud.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel tuli Jõgevamaal Tiirikojal detsembris sademeid 94,1 millimeetrit, eelmine rekord 93,9 millimeetrit pärineb 1981. aastast.
<span style=”FONT-FAMILY: Arial; FONT-SIZE: 10pt” lang=”ET”>Lume all püsis muld endiselt sulana või väga vähe külmununa. Detsembrikuu jooksul külmumine sügavamate kihtide soojuse mõjul paksu lumekorra all isegi veidi vähenes. Kolme sentimeetri sügavusel mullas püsis temperatuur kuu kestel nullilähedasena.
Kokkuvõte 2010. aasta ilmanäitajatest Jõgeval
Kogu 2010. aasta keskmine õhutemperatuur (4,4 °C) oli viimase 88 aasta keskmisest 0,2 kraadi võrra madalam. Aprill, mai, juuli ja august olid normist soojemad, jaanuar, veebruar, oktoober ja detsember külmemad ning märts, juuni, september ja november normile lähedase kuu keskmise õhutemperatuuriga.
Kõige suurem kõrvalekalle keskmisest esines jaanuaris, juulis ja detsembris — kõrvalekalded vastavalt -7,8, +5,4 ja ‑4,3 kraadi. Aasta absoluutseks minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti -32,4 °C 24. jaanuaril ja absoluutseks maksimaalseks õhutemperatuuriks 34,0 °C 7. augustil.
Aasta sademete summa (712 mm) ületas viimase 88 aasta keskmist 54 mm võrra. Keskmisest tunduvalt sajusemateks kuudeks olid märts, juuni, november ja detsember, kuivemaks juuli. Südasuvisel perioodil 1. maist kuni 31. augustini tuli vihma tavapärasest 15 mm võrra vähem — 2010. aastal sadas 271 mm, keskmine 286 mm. Samavõrra kuivemaks jäi kogu üldine taimekasvuperiood 1. aprillist kuni 31. oktoobrini — 2010. aasta 440 mm, keskmine 455 mm.
i
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
