Adaveres tegutseb juba viimase majanduskriisi ajast ulukiliha töötlemisega tegelev lihatööstus Adavere Meat OÜ, mis turustab toodangu lihatööstustele ja vahendusega tegelevatele ettevõtetele.
Adavere Meat OÜ osanik ja tegevjuht Raido Villem lausus, et nad ostsid selle tööstuse Chef Foodsile keerulisel majanduskriisi ajal kümme aastat tagasi. „See oli hetk, kus Eesti pangad ei andnud laenu. Meil oli õnneks võimalus laenu Soomest võtta. Ise olen Soomes elanud 21 aastat. Viimased kaks aastat olen Eestis elanud ja tegutsenud,“ rääkis Raido Villem.
„Lihatöötlemisega olen kokku puutunud neljateistkümnendast eluaastast. Minu onu rajas 1988. aastal esimese Eesti kapitalil põhineva Maitse lihatööstuse Viimsisse. Lõpetasin 1997. aastal Õisu Toiduainetetööstuse Tehnikumi ja diplomitöö kirjutasin Soomes ning sellest ajast seovad mind sidemed Soomega, kus olen ka hetkel Lihatukku Veijo Votkin OY lihatööstuse osanik. Siin tööstuses on jälle Soome kolleegid osanikud,“ selgitas Raido Villem Adavere Meat tekkelugu.
Lihatoodete turg on üleküllastunud
Kui ta sügaval majanduskriisi perioodil soetatud hoonetesse tööstust rajama asus, oli seal olukord üsna nukker. „Samades ruumides tegutsenud ettevõte, mille ostsime, oli tookord tõeline pankrotipesa, mille vara ja seadmed oli erinevatesse ettevõttetesse kanditud. Lõpptulemusena keegi tekkinud olukorra eest ei vastutanud,“ meenutas Raido Villem.
Küsimusele, miks mees just ulukiliha töötlemise kasuks otsustas, vastas ta, et koduloomade lihast valmistatud toodetest on turg üleküllastunud. Tema sõnul lõikavad Eesti poodnikud müüdavate kaupade pealt nii palju vaheltkasu, et Eesti jaekaubanduses pole tulus oma tooteid müüa. „Kui kaubandus ütleb, et vorsti sisseostuhind on 3 eurot aga nad ise müüvad seda 5,90 euro eest, siis sellise hinnaga seda jaekaubandusse müües kannatab vorsti kvaliteet.“ Liiati on toidutööstusi Eestis liiga palju.
„Mind kurvastab kõige rohkem teadmine, et paljude Eesti lipu all müüdavate lihatoodete valmistamiseks ei ole tegelikult kasutatud mitte grammigi Eesti toorainet,“ rääkis Raido Villem.
Tööjõu leidmine keeruline
Esimesed ulukid ostis Raido Villem 2006. aastal ja tookord töödeldi need ümber Maag lihatööstuses. Aasta hiljem leidis ta ulukite ümbertöötlemiseks soodsama võimaluse Lätis. Nii loodi osaline algkapital, millega avanes võimalus osta Adaveres asuv lihatööstus.
„Adavere tööstuse seisukorda silmas pidades oleks võib-olla mujalt Eestist saanud paremas seisukorras tööstuse osta, ent valiku põhjuseks on selle hea asukoht Mandri-Eesti keskpaigas. Oma osa valiku tegemisel oli ka selles, et olen ise Palamuselt pärit. Kui mulle täna keegi soovitaks liha töötlema hakata, siis ilmselt ma seda soovitust kuulda ei võtaks. Kuid nüüd olen selle tööle saanud ja tuleb edasi liikuda,“ rääkis Adavere Meat tegevjuht. Hetkel töötab Adavere Meat lihatööstuses igapäevaselt 8–10 inimest, hooajal leiab seal tööd kuni 25 inimest.
„Oskustööjõudu tuleb rentida Tšehhist, kuna Eestis napib kvalifitseeritud tööjõudu. Maksan neile küll rohkem kui eestlastele, aga neil on oluliselt parem tööeetika, kvaliteet ja kiirus. Meie töömoraal on varasema ajaga võrreldes kõvasti allapoole kukkunud. Kui mina Soome läksin, olid seal n-ö eestlaste aktsiad väga kõrgelt hinnatud, praegu on see nõrgaks muutunud,“ jutustas Raido Villem.
Liha varutakse enamjaolt nädalavahetusel
Tõsisem ulukite varumine toimub enamjaolt nädalavahetustel, kui toimub põhiline jaht. Selleks sõidab kuus autot ringi mandril ja seitsmes Saaremaal. Kütitud ulukitel on eraldatud jalad, pea ja magu.
„Esmase uluki kontrolli teeb metsas ära juba selleks spetsiaalselt koolitatud inimene. Siin teeme nahastuse, rümba korrastuse, poolituse, jahutuse ning lõikuse. Laupäeval kütitud loom on teisipäevaks töödeldud ja pakitud. Reedel lõikame siin enamasti veiseliha. Jahimeestega on meil head suhted ja seetõttu pole põhjust ka lihapuudust karta. Küttimise regulatsioon on Eestis tugev ja loomi jätkub küttimiseks stabiilselt,“ kirjeldas lihatööstuse tegevjuht.
Paljud Põltsamaa piirkonna elanikud mäletavad mitte väga ammu Adaveres tegutsenud lihapoodi, kus müüdi nii kodulooma kui ka ulukiliha ja neist valmistatud tooteid. Nüüd seal enam kauplus ei tegutse.
„See kauplus teenis tegelikult ainult töötaja palgaraha välja, ja kui väga hästi läks, jäi sellest veidi üle. Jaanipäeva ja jõulude eel võis müügiga rahule jääda, aga muul ajal valitses siin suhteline vaikus. Kui saaks tegutseda Adaveres Circle K tankla kõrval, paneksin seal kohe müügitegevuse käima. Kui Coop Adaveresse planeeritava uue kaupluse rajab, siis tasuks ka nendega koostööd teha. Eesti lihatoodete turul valitseb hetkel karm konkurents. Alles paari nädala eest kuulutati välja Vastse-Kuustes Eesti Lihaühistu pankrot, mille tulemusena jäi 28 inimest töötuks,“ arutles Raido Villem.
Adavere Meat varub liha jahimeestelt. Põhihooajaks liha varumisel on ajavahemik augustist veebruari lõpuni. Raido Villemi sõnul kütiti sellel hooajal väga palju metskitsi ja tema ostis Adavere tööstusesse üle 2000 metskitse, lisaks veel põdrad, hirved ja karud. Tööstuse põhiliseks tootmistegevuse ajaks on hooaeg septembri algusest kuni jaanuari lõpuni. Selle kõrval töödeldakse ka veiseliha, mis aitab hooaja välisel ajal tööstuse käigus hoida. Kvaliteetset veiseliha ostetakse lähedal asuvatelt veisekasvatajatelt, kellega on head suhted ja stabiilne koostöö.
TOOMAS REINPÕLD
