Teraviljapõldudel võib sageli näha kasvamas tuulekaera, millest on väga raske lahti saada. Tuulekaer teeb tõsist kahju seemneviljapõldudele ja rikub ka tarbevilja.
Tuulekaera seemned võivad püsida mullas idanemisvõimelistena kuni kümme aastat. Selle umbrohu hävitamiseks sobivad nii keemiline umbrohutõrje, viljavaheldus kui ka kõrte viljapõldudelt välja noppimine.
Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse järgi peab maakasutaja oma põllul leitud tuulekaerast põllumajandusametit teavitama. Teatisele tuleb märkida saastunud põllu andmed ja umbrohu esinemise aste. Põllumassiivi kaardile märgitakse saastunud põldude numbrid ja piirid. Maakasutaja peab rakendama abinõusid, et vältida tuulekaera esinemist ja levikut tema poolt kasutataval maal.
Tõrjekava kehtib viis aastat
i
Põllumajandusameti Jõgeva keskuse juhataja asetäitja kohusetäitja Anu Seeri sõnul on osa Jõgevamaa põllumehi neile tuulekaera tõrjekavad juba esitanud. Informatsiooni tuulekaera tõrjekavade koostamise ja esitamise kohta leiab põllumajandusameti kodulehelt. Esimesed tuulekaera tõrjekavad valmisid aastal 2006 ja nende kehtivuse tähtaeg on viis aastat. Järelikult hakkab esitatud tõrjekavade aeg ümber saama.
Tuulekaera tõrjekava vastavust nõuetele jälgib põllumajandusamet. Põllumajandusameti Jõgeva keskuse peainspektori Jüri Siirmäe sõnul oodati põllumajandusametis tuulekaera tõrjekavade suhtes seadusandlikku muudatust, mille järgi teraviljakasvataja neile seda enam esitama ei pea. Sellisel juhul oleks tõrjekava olnud olemas ainult teraviljakasvatajatel ja põllumajandusameti esindajad oleksid seda näinud kohapeal tootjate juures järelvalvet teostades. Nüüd peab tõrjekava olema koostatud endiselt 2005. aastal vastu võetud seaduse kohaselt kahes eksemplaris, millest üks on tootja juures ning teine põllumajandusametis.
Jälgige tunnistuse kehtivust
Anu Seeri sõnul on tuulekaera tõrjumisel probleemiks keemiliste taimekaitsevahendite kõrge hind, mistõttu põlluharijad neid vahendeid sageli ei kasuta. Samas peaksid teraviljakasvatajad jälgima, kas nendele välja antud tunnistused taimekaitsetööde teostamiseks jätkuvalt kehtivad oleksid. Jüri Siirmäe sõnul korraldatakse praegu Luual kursusi, kus põlluharijatel on võimalik omandada taimekaitsetöödeks nõutav tunnistus. Osa sellistest tunnistustest on välja antud juba 2001. aastal ja kaotavad enne uut taimekasvatushooaega kehtivuse.
Jüri Siirmäe palub kõigil teraviljakasvatajatel üle vaadata, kas nende taimekaitsetööde teostamiseks vajalik tunnistus on jätkuvalt kehtiv või vajab uuendamist.
Põllumajandusameti andmete kohaselt peaks taimekaitsetööde teostamiseks välja antud tunnistuse tähtaeg lõppema 79 põllumehel. Niisuguseid tunnistusi antakse välja Eesti erinevais paigus ja seetõttu pole põllumajandusameti Jõgeva keskusel andmeid kõigi maakonna teraviljakasvatajate kohta.
Need teraviljakasvatajad, kellel on õnnestunud tuulekaerast vabaneda, saavad esitada taotluse, et neid tõrjekava esitamise nõudest vabastataks. Vastavaid taotlusi saab esitada 2011. aastal 1. jaanuarist kuni 31. maini. Tõrjekavavabastust taotlevatele põllumeeste teraviljapõldude üle teostatakse kontrolli kahe aasta vältel ja jälgitav põllumassiiv tunnistatakse tuulekaeravabaks kontrollperioodi teise aasta 31. oktoobriks. Anu Seeri sõnul võetakse ka põllumajandusameti Jõgeva keskusest põllumeestega ühendust ja tuletatakse meelde, et tõrjekava vajab uuendamist. Uus tõrjekava tuleb esitada hiljemalt 1. veebruariks.
Tuulekaera vältimise ja tõrje abinõude rakendamata jätmise või tõrjekava esitamata jätmise eest võidakse karistada eraisikut kuni 300 trahviühiku ulatuses, juriidilist isikut kuni 10 000 krooni suuruses summas.
i
TOOMAS REINPÕLD
