MTÜ Avinurme kultuuri- ja haridusselts Nurmetuled, kes asutas koos Avinurme valla ja MTÜ EELK Avinurme kogudusega 2008. aastal sihtasutuse Avinurme Elulaadikeskus, on Elulaadikeskuse laialisaatmise kohtus vaidlustanud.
Elulaadikeskuse visiooni nime kandev dokument ütleb nii: „Avinurme puutöö ja elulaadikeskus saab olema toimivaks lüliks kohaliku turismiedenduse, ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse tõstmise ning vaimse- ja materiaalse kultuuripärandi säilitamise ja eksponeerimise vahel.“
Ülo Kukk, kauaaegne vallavolikogu liige ning valla kultuurielus muidu aktiivne tegelane meenutas: „Kasu pidid saama vallaelanikud. Kunagi meie esivanemate töö ja varaga ehitatud majal oli otstarvet vaja. Et vallaelanikel oleks koht, kus kogudus saaks koos käia ‒ talvel on ju kirik väga külm. Veel oli vallal vaja kohta oma koduloomuuseumile, samas majas asunud muuseumiruumid olid maja seisukorra tõttu liiga niisked. Elulaadikeskuse initsiaatoriteks olid Avinurme uus kirikuõpetaja Rene Alberi ja muuseumi juhtiv jõud Küllike Pärn.“
Sellega kattuvad ka endise Avinurme koolidirektori ja kauaaegse omavalitsustegelase Aivar Saarela meenutused: „Valla eesmärk ja huvi oli olla osanik sihtasutuses ja anda koduloomuuseumi haldamine üle loodavale Elulaadikeskusele. Hoonestusõigus pidi olema seatud vähemalt kümneks aastaks sihtasutuse kasuks. Vald panustas rahaliselt, Nurmetuledelt oli know-how ja koguduselt maja ning hoonestusõigus. Koduloomuuseum oli, ja museaalid on siiani, valla omand.“
Elulaadikeskuse asutamise aega mäletab ka tollane Tartu praost Joel Luhamets. „Kogudus oli tagasi saadud pastoraadi juba varem kasutusele võtnud, kuid see oli ikka samasuguses olukorras, nagu ta vallalt tagasi saadi. Et tegemist on küllalt suure hoonega, on selle ülalpidamine suhteliselt kulukas. Sinna tuli mõelda tegevus, mis oleks koguduse tegevusega kooskõlas ja annaks tulu maja üleval pidamiseks. Oli hea idee, et sinna tuleb muuseumiosa, mis näitab kohalikku elulaadi, on võimalik tähtpäevi tähistada ja vastu võtta külalisi. Kirikuvalitsus andis loa sihtasutuse loomiseks,“ ütles Luhamets.
Marge Pärn MTÜst Nurmetuled on teistsugusel seisukohal: „Kuulnud Luhametsa sõnu, milline oli projekti eesmärk kiriku ja koguduse jaoks, on tänaseks selge, et konflikt oli juba projekti sisse kirjutatud. Kui üks osapool alustab tööd teadmisega, et eesmärgiks on arendada välja võimekas keskus, mis tutvustab Avinurme ajalugu, kultuuri ja puutöö elulaadi, ning teine lähtub tähtajast, mil hoonestusleping lõpeb, siis on tegutsemise lähtekohad väga erinevad.”
Pärn rõhutab, et EAS-i projekti eesmärk oli siiski luua Elulaadikeskus, mille jaoks hoone korda tehti.
Samale seisukohale sekundeerisid „Pealtnägijas“ ka SA Elulaadikeskus teise juhatuse liige Mari-Liis Tikerperi ja nõukogu liige Tiit Jõgi.
Siiski saab Marge Pärna kirjast lugeda, et kirikuõpetaja Alberi tegi juba varem ettepaneku, et muuseum võiks jääda pastoraati ja hoone koos vallaga korda teha. Selle eesmärgiga alustati 2006. aastal koostööd valla ja koguduse vahel ning prooviti toetust saada PRIA külameetme kaudu, kirik oli selleks ka eelprojekti teinud, kuid seekord toetust ei saadud.
Võlad ajavad tülli
„Hoone valmis 2010. aastal ning sai sisulise tegevusega alustada,“ kirjutab Marge Pärn. Algul läks elulaadikeskus ilusti käima. Normaalsed olid omavahelised suhted kuni 2013. aastani, mil Elulaadikeskuse renoveerinud AS Merko Ehitus hakkas intensiivsemalt nõudma saamata jäänud võlga. Järgneb episood, millest arusaamised on jällegi erinevad, kui Avinurme kogudus laenas puuduoleva summa Tartu praostkonnalt, maksis nõutava raha Merkole ära ning hiljem ka võla praostkonnale tagasi. Seda kinnitavad nii piiskop Luhamets, tollane vallavanem Aivar Saarela kui ka volikogu liige Ülo Kukk.
„Küsimus oli võla inkassosse andmises,“ möönab Marge Pärn, kuid lisab: „Nõuete ja kohustuste vahe oli juhatuse lahkumise järel väiksem kui väidetakse. Ja seegi oli kaetud laovarude ja kaupadega.“
SA Elulaadikeskus esimene juhatus lõpetas töö 2013. aasta lõpul. Teine juhatus oli ametis järgmise aasta aprillini. Teise juhatuse liige Mari-Liis Tikerperi rääkis, et laenude tagasi maksmiseks oli plaanis maja tegevusi suuresti projektirahadega arendada, digitaliseerida muuseumifondid ja ehitada rohkem tööd üles vabatahtlikkusele, et vähendada palgakulusid. „Arvestades maja potentsiaali näis täiesti tõenäoline, et kõik ülevalolevad laenud saaks tasutud hiljemalt tähtaegadeks.“
Sealt edasi jätkas sihtasutus tööd ainsa juhatuse liikme ja tegevjuhi Rene Alberiga.
„MTÜ Nurmetuled ei ole keskuse hoonet hiljem kasutanud, võimalik, et koostööd on teinud seltsi liikmed ja see oleks väga positiivne. Konfliktide vältimiseks ei sekkunud Nurmetuled keskuse tegevusse (v.a likvideerimisete takistamine). SA tegevuses osales nõukogu, kus oli ka Nurmetulede esindaja ning teadaolevalt laabus nende koostöö hästi – probleemidest asutuses Nurmetulesid ei teavitatud,“ kirjutab Marge Pärn.
Aastal 2015 arutasid Avinurme kogudus ja Avinurme vald esimest korda sihtasutuse laialisaatmist: „Avinurme valla ajal oli juba kord plaanis sihtasutuse tegevus lõpetada. Volikogu nimetas Elulaadikeskuse likvideerimisarutelule oma esindajad. Aga Nurmetuled ei võtnud vedu ja kogudus majandas seal edasi,“ meenutab Saarela.
„Alberi pöördus 2015. aastal volikogu poole ettepanekuga SA lõpetada ja varad koguduse poolt üle võtta. Nurmetulesid ta sellest kavatsusest ei informeerinud,“ kirjutab Marge Pärn. „Vald Nurmetulede poole ei pöördunud ega küsinud nõusolekut ning Nurmetuled saatsid oma seisukohad otse Alberile, kes neid ka aktsepteeris.“
Pastoraadimaja on koguduse oma
Tänavu veebruaris sai sihtasutuse kasuks määratud hoonestusõiguse periood läbi.
„Kogudusel on õigus maja tagasi võtta. Eelmine SA nõukogu, kelle volitused hakkasid lõppema, tegi otsuse lõpetada selle tegevus. Nõukogus on Nurmetulede, valla ja koguduse esindajad. Teema oli üleval juba suvel, Rene Alberi rääkis nii mulle kui ka vallavanemale,“ rääkis Aivar Saarela.
Marge Pärn kirjutas, et eelmise aasta 25. novembril algatas Alberi likvideerimise protsessi uuesti, taaskord teiste asutajatega kooskõlastamata. „Seekord kasutas ta selle plaani teostamiseks SA nõukogu, mis tegi 25. novembril otsuse likvideerimisprotsessi algatamiseks. MTÜ Nurmetuled sai likvideerimisprotsessist kolmandate isikute kaudu teada alles tänavu jaanuaris, paar kuud peale protsessi algust. Asutuse juhatus ega nõukogu ei olnud asutajat sellest teavitanud. Nurmetulede esindaja nõukogus selles osas Nurmetuledega ei konsulteerinud.
Kuivõrd nõukogul oli põhikirja järgi õigus asutust likvideerida üksnes juhul, kui sihtasutus ei vasta oma eesmärgile ja ülesannetele, oli alust kahelda nõukogu otsuse õiguspärasuses. Tekkinud olukorras esitas Nurmetuledel likvideerimise peatamiseks kohtule hagi, mis rahuldati.“
Mured algusest peale
Endisel Avinurme vallavanemal ja praegusel Mustvee vallavolikogu esimehel Saarelal on kahju, et Avinurme arendamiseks loodud ettevõtetega nii on läinud. „Ma ei saa aru, mida jagatakse, tavaliselt juhtub nii, kui on suured varandused jagada. Siin ju ei ole,“ laiutab ta käsi.
Piiskop Luhametsal on selle kohta oma arvamus. „Esimene probleem ilmnes SA Elulaadikeskus tegevuses suhteliselt ruttu. Põhikiri, mille alusel kirikuvalitsus andis sihtasutuse kinnitamiseks loa, ja põhikiri, mis kinnitati sihtasutuse loomisel, erinesid kolmes punktis. Muutused olid tehtud aadressi osas, nõukogu liikmete arvus ja selles, kellele lähevad varad, kui sihtasutus peaks lõpetama. Juhtisin sellele tähelepanu ja Rene Alberi käis korduvalt juhatusele peale, et nad viiksid põhikirja vastavusse sellega, mille alusel asutamisluba anti. Juhatuse liikmed ignoreerisid seda. Kirikuvalitsus annab tavaliselt loa siis, kui nõukogus jääb koguduse esindajate arv ülekaalu, et ei saaks teha otsuseid, mis koguduse huve riivavad. Hiljem ikkagi loobusime sellest nõudmisest, sest kirikuvalitsus andis loa seada hoonestusõigus sihtasutuse kasuks 10 aastaks tingimusega, et kinnisvara tuleb pärast seda kogudusele tagasi ja tehtud parandusi ei pea keegi kompenseerima,“ selgitas Luhamets.
ANDRA KIRNA
