Põltsamaa linnapildile on iseloomulikud iidsed lossivaremed, mida on aja jooksul küll veidi parandatud, ent mille tõsisem renoveerimine on rahapuudusel mitmeid kordi teostamata jäänud. Et aidata Põltsamaa lossikompleks taas uuele elule, esitas Põltsamaa linn tänavu 17. augustil EASi piirkondade konkurentsivõime tõstmise meetmesse rahastamistaotluse.
Põltsamaa linnavalitsuse majandusnõuniku Maimu Kelderi sõnul esitati sellesse meetmesse umbes 120 taotlust kogusummas 1,27 miljardit krooni. Iga rahastamiseks esitatud projekt eeldab ka omaosaluse tasumist. Maimu Kelderi sõnul oleks vaja esitada EASile Põltsamaa linnavolikogu poolne kinnituskiri selle kohta, et Põltsamaa linn kaasrahastab 6,9 miljoni krooni ulatuses Sihtasutuse Põltsamaa Lossi Arendus projekti, mille kogumaksumus on 46,02 miljonit krooni ning kus
Maimu Kelderi sõnul ei tähenda Põltsamaa linna poolne rahastamistaotluse esitamine EASile, et sealt kindlasti positiivne otsus saadakse, küll garanteerib see otsustajatele kvaliteetse materjali, mille põhjal otsust langetada. Maimu Kelderi sõnul on nad suheldes EASiga andnud sinna pidevalt täiendavaid materjale ja püüdnud juba ette aimata küsimusi, mida Põltsamaa linnale esitatakse.
Põltsamaal on käinud ka eksperdid olukorda hindamas, kuid linnavalitsuse majandusnõuniku sõnul on rahastamisotsuse tulemus siiski ettearvamatu.
Põltsamaad tuntakse-teatakse eelkõige Põltsamaa veinide järgi, viimasel ajal ka roosiaia järgi, kuid tuntuim on siiski loss, millest praeguseks järel vaid lagunevad varemed, mis kohati suisa eluohtlikeks muutuda võivad.
i
TOOMAS REINPÕLD
