Jõulud on tänapäeval nii rahamaitselised, täis sagimist, ikka uhkemate ja kallimate kingituste jahtimist, rikkaliku laua katmist õhukese rahakoti kiuste. Tahtmatult hiilib ligi mõte: miks ometi?
Südamest tulev hea soov või üllatus ei maksa ometi palju, vahel üldse mitte midagi. Rõõm oleks suurem, ja mis peamine — kahepoolne. Sealjuures olen kindel, et andja-jagaja saab isegi suurema rõõmu osaliseks kui saaja-vastuvõtja!
Me ei saa osta lapse armastust kalli leluga ega korvata aega, mida me temaga koos ei veeda. Päikesejänku lasteaia lapsed viisid enne jõule oma kingitused, laulud-tantsud ja kallistused sotsiaalkeskuse Elukaar memmedele-taatidele. Meid oodati. Lapsed tajusid seda ja püüdsid anda endast parima. Sellel külaskäigul kogesime, et memme või taadi veekalkvel silmad ei tähenda alati kurbust või valu, rõõmust säravad silmad võivad samuti pisaraid poetada. Ja väikeste käte kallistus on parim kingitus, soojendab nii vana kui ka noort südant. Need lapsed, kes oskavad nii vahetud ja hoolivad olla, ei kõnni ka tulevikus abivajajast mööda ega jäta oma vanavanemaid jõuluõhtul igatsevalt aknast tee poole vaatama. Nad tulevad kohale!
i
MONIKA NORMAK, Jõgeva aleviku lasteaia õpetaja abi
