“Kas see põhjapõder ka lendab?” küsivad Elistvere loomapargi väikesed külastajad põhjapõder Redu aediku juurde sattudes, sest nii mõnigi neist on näinud animafilmi Redu “sugulasest” Rudolfist, kes on Jõuluvana abiline ja oskab lennata. “Kui meie Redu Rudolfiks käib, siis ainult öösel,” tavatseb vastata Elistvere looduskeskuse perenaine Elle Mäerand.
Kui Redu pead ehib praegu üliuhke sarvekroon, siis “tavaline” põder Tõnu peab leppima riidenagi meenutavate köntidega: et loom oma sarvedega palju pahandust tegi — lõhkus aedikupiiret ja kahjustas aedikusse jäävaid puid — olid loomapargi töötajad sunnitud tal sarved eemaldada laskma. Sarvekönte peitsiti algul briljantrohelisega, mistõttu lapsed kippusid Tõnu — jälle multikatest inspiratsiooni saades — Shrekiks kutsuma.
Põhja- ja muidupõtradel ning paljudel teistel loomadel pole talve ja lume vastu midagi, eriti juhul, kui külma ülearu pole ja tuul väga valjult ei puhu. Just sellise ilmaga Vooremaa esindus üleeile loomapargis käiski. Piisoniaias askeldas rahulikult ringi kogu seitsmepealine piisonikari, noorim, 7. septembril sündinud vasikas kaasa arvatud. Karja “patroon” Villu seisis oma tavapärasel kohal sõime juures.
“Villu oli väljas isegi suure tuisuga, kui teised piisonid katuse alla varju läksid,” ütles Elle Mäerand. “Kui ta siin, turjakarvad lund täis tuisanud, seisis, oli teda vahva vaadata.”
Igiliikurid ja tukkuja
Kui rebased oma aedikus igiliikuri moodi pidevalt edasi-tagasi sörkisid ja sead mõnuga lumele puistatud tammetõrusid nosisid (sügisel olnud peaaegu kõigil lastel Elistverre tulles tõrukotid kaasas!), siis urus tukkuvast kährikust oli näha ainult tükk karvast selga.
„Kährik pole küll sügava talveune magaja, aga väikse uinaku teeb ta külmemate ilmadega ka vabas looduses,“ selgitas Elle Mäerand.
Oravad olid sootuks peitu pugenud, ilvesed näitasid end seevastu tunduvalt lahkemalt kui suvel, mil puud lehes ja rohi kõrge. Kuus ilvest leidsime lumelt külitamast, seitsmes laskis mõnusasti nurru suure harulise puu otsas.
“Seal ta tavaliselt viibibki. Küsisin juba talitajalt, kas ta all söömas ikka käib või laseb ka toidu endale üles viia,” ütles Elle Mäerand naljatades.
Ühtekokku on ilveseid tema sõnul loomapargis praegu kaheksa, nii et nägemata jäi meil vaid üks.
Kui vahepeal loomapargis metsnugist polnud, siis tänavu toodi Elistverre jälle üks selline vilgas loomake. Nimeks sai ta Nuki ja nagu Oskar Lutsu raamatust tuttav Nukitsameeski, on ta üpris ettearvamatu käitumisega. Igatahes näppu tema puurivõrest läbi torgata ei maksa, sest sellesse võib ta välkkiirelt hambad sisse lüüa ja päris sügavalt.
Magada või mitte?
Elistvere loomapargi talvine põhiküsimus on, kas karu Karuliina magab talveund või on üleval. Üleeile näis Karuliina ise sama küsimuse üle pead vaevavat — et kas jääda magama või mitte jääda. Mõmmik pikutas juba mitmendat päeva osalt kuusekestega varjatud aedikunurgas.
“Paar päeva tagasi olla ta isegi meesaia ära põlanud, nii et võib-olla sätib end tõesti magama,” ütles Elle Mäerand.
Möödunud nädal oli loomapargis jõulunädal ning lastegrupid said koos rebase, hundi ja jänestega jõuluvana kadunud kingikotti otsida: karuema oli selle nimelt jõuluvana tagant ära pätsanud. Jõuluprogrammis ei löönud mõistagi kaasa aedikutest lahti päästetud loomad, vaid loomapargi ja looduskeskuse kostümeeritud töötajad. Ehkki jõuluprogrammi õpilasgruppidele sel aastal enam ei tehta, võivad soovijad ka jõulude ja aastavahetuse aegu loomaparki talvist lumevaikust ja loomade rahulikku askeldamist nautima minna: loomapark on avatud iga päev kella 11-15.
Küsimusele, mida loomapargi asukatele jõulutoiduks serveeritakse, vastas pargi juhataja Sirje Saul:
“Me oleme seda isekeskiski arutanud, et mis see meie loomade jõulutoit võiks olla, aga polegi suutnud välja mõelda. Loomade ninaesine on praegu nii mitmekesine ja rikkalik, et meil oleksid jõulud justkui iga päev.”
Elle Mäeranna sõnul pärivad ka külastajad, mida loomadele jõulude puhul tuua võiks.
“Olen öelnud, et kui üldse midagi, siis mett ja pähkleid,” ütles looduskeskuse juhataja ja palus, et me kõiki Jõgevamaa loomasõpru loomapargi ja looduskeskuse poolt jõulude ja aastavahetuse puhul tervitaksime. Seda siinkohal teemegi.
i
RIINA MÄGI
