Esmaspäeva hommikupoolikul seiklesid Jõgeva aleviku lasteaia kasvandikud ja kasvatajad oma ruumides ringi, mustad rätid silmadele seotud, et saada aimu, kuidas tajuvad maailma mittenägijad.
“Nähtamatu” ekskursiooni lasteaialastele viis läbi AHHAA teaduskeskus. Teaduskeskuse tegijate Liivi Hiienurme ja Julia Oflijaniga olid kaasas ka mittenägijad Kaili Mikk ja Silver Pulk koos oma labradori tõugu juhtkoerte Jessi ja Tõnissoniga. Kaili ja Silver selgitasid lastele, milline on nende igapäevaelu, ning tutvustasid ka pimedatele mõeldud abivahendeid, mis aitavad neil eluga lihtsamini toime tulla.
Lasteaiaruumides kinniseotud silmadega liikumine kujunes nii lastele kui kasvatajatele oodatust keerulisemaks. Abivahendiks anti “pimesikkudele” ka jalutuskepid, millega takistusi kombata. Nii mõnigi laps üritas natuke sohki teha ja silmasideme alt piiluda.
“Lapsed võtavad seda ikka mänguna ja püüavad endale olukorda lihtsamaks teha,” tõdes Silver.
Lapsed said pimesi maitsta ka mitmesuguseid toiduaineid. Enim võõristust tundsid lapsed kummikommi puudutades ning seda esimese hooga naljalt suhu ei pistetud. Mõni laps ei nõustunud ussi meenutavat kummikommi maitsma ka siis, kui talle öeldi, et tegemist on hea ja maitsva asjaga. Palju segadust tekitas ka kirsstomat, mida esialgsel kompamisel viinamarjaks peeti.
Populaarseim värvimääraja
Kaili ja Silver kinnitasid, et just toidu suhtes võetaksegi esmased hoiakud selle väljanägemise põhjal. Kaili rääkis, et Tartus läbi viidud AHHAA keskuse “nähtamatul” näitusel ei uskunud üks klient, et tegemist on Snickersi šokolaadiga.
“Inimene proovis seda šokolaadi kottpimedas ruumis ja kinnitas, et see šokolaad maitseb palju paremini kui Snickers, kuigi tegemist oli siiski kõige tavalisema Snickersi batooniga,” rääkis Kaili ning lisas, et edaspidi lubanud see külastaja hakata Snickersit ainult pimedas sööma. Teaduskeskuse tegijatel oli kaasa võetud ka mitmesuguseid “imevidinaid”, mis pimedate elu lihtsamaks teevad. Vaieldamatult populaarseimaks kujunes värvimääraja, millega lapsed mööda lasteaeda ringi jooksid ning vastu igasugu võimalikke asju panid, et lasta selle värvi masinal tuvastada. Värvimääraja kujutab endast tavalise mobiiltelefoni suurust karbikest, mille andursilm eristab üle saja värvitooni. Populaarsed olid ka kärbseprillid, mille abil on võimalik aru saada, kuidas tajub maailma kärbes.
Suure tähelepanu osaliseks said loomulikult ka Silveri ja Kaili neljajalgsed sõbrad Tõnisson ja Jessi. Treenitud juhtkoerad käitusid ülesannete kohaselt ning enamuse ajast pikutasid stoilise rahuga omanike toolide kõrval. Siiski läksid labradorid veidi elevile, kui mõni laps neid paitama ja patsutama tuli. Kaili juhtkoeral Jessil oli koon kinni seotud. Naine selgitas, et Jessi lastele mitte mingil juhul kallale ei lähe, kuid koon on seotud sellepärast, et tõredaks võib ta saada Silveri koera Tõnissoni peale.
“Ta on paras egoist ja enesekehtestamiseks võib ta teistele koertele oma iseloomu näidata,” rääkis Jessi perenaine. Juhtkoerad näitasid lastele ja kasvatajatele oma oskusi, juhtides oma peremehed ruumis olnud takistustest mööda.
Julge vaegnägijaga suhelda
Nägemisest ilma jäänud Silver ja Kaili selgitasid, et nägijad ei oska igapäevaelus nende suhtes mingit seisukohta võtta. “Meid natukene võõristatakse ja kardetakse, ei juleta abi pakkuda ja meiega kontakti astuda,” rääkis Kaili, lisades, et ka liigne agarus ja omaalgatuslik abipakkumine ei ole alati hea variant.
“Mu mittenägijast sõbranna oli ühel päeval tee ääres, mõtles keskendunult, kus ta momendil asub ja püüdis paika panna oma edasist marsruuti. Ühel hetkel tuli tema juurde inimene, kes haaras talt käe alt kinni ja vedas üle tee, ise öeldes, et nüüd on ta üle tee saanud. Selle tagajärjel kadus minu sõbrannal igasugune ettekujutus oma asukohast ning ta oligi täiesti eksinud,” rääkis Kaili ja lisas, et enne kui nägija pimedale abi osutama läheb, tuleks kõigepealt veenduda, kas seda abi on üldse tarvis.
AHHAA keskuse töötajad olid koos Kaili ja Silveriga lasteaeda külla kutsutud Avatud Eesti Fondi abil käivitatud programmi “Iga inimene on väärtuslik” raames. Lisaks mittenägijate elu tutvustamisele külastatavad aleviku lasteaia kasvandikud programmi raames veel ka sotsiaalkeskust Elukaar ning Metsatarekese lastekodu. AHHAA keskuse administraator ja üks “nähtamatu” näituse läbiviijatest Liivi Hiienurm kinnitas, et ootavad rõõmuga ka teiste lasteaedade ning koolide küllakutseid, et sealgi taoline koolitus läbi viia.
i
EILI KOITLA
