MTÜ Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse liige Ando Jukk, kes juhtis Soome ettevõttele UPM-Kymmene Oy kuuluvat Otepää vineeritehast 13 aastat ning on Viruverre tehast rajava Estonian Plywood AS nõukogus, tõdeb, et täna on metsanduses liiga palju emotsioonidele keskendumist.
Eesti metsanduse hetkeolukorda hindab Jukk pigem heaks, kuid jääb levivate juttude suhtes kriitiliseks. „Ettevõtted teevad tublit tööd ja metsandusega seotud inimesed on tublid ning teevad oma tööd väga hästi. Natuke palju on infomüra ja juttu, et mets saab otsa. Igaüks ju näeb, et mets ei ole otsa saanud, vaid seda tuleb kogu aeg juurde,“ ütles Jukk.
Keskenduti liialt emotsioonidele
Nii tekitas ka tselluloositehase rajamise idee tema arvates liiga palju kära ning tulnuks keskenduda vähem emotsioonidele. „See oli emotsioonide küsimus ning nii Eestile kui ka kogu sektorile tulnuks kasuks teha uuringud ja alles siis võtta tehase asukoha suhtes ühtne seisukoht. Ennekõike on vaja, et teadlasi usaldataks. Lisaks ka teadlastel endil oleks uuring olnud heaks aluseks, sest ka nende seas levib emotsioone,“ sõnas Jukk.
Märtsis toimuvate valimiste ja loodud valimiskompassi puhul tõdeb Jukk, et emotsioonid tuleks metsandussektorist eemale hoida ja keskenduda faktidele ja teadmistele. „Tegime kompassi, kus mõõtsime erinevaid platvorme ja hindasime, mis on metsasektorile otsavaadates jätkusuutlikumad. Seal on eristumine olemas küll. Täna on väga palju populismi, see on nii ühe kui ka teise erakonna teene,“ nentis ta. Nii võiks tema hinnangul ka sotsiaalmeedia gruppide osas mõelda, kuidas sealt tulnud infot ja emotsioone vastu võtta ja kas ikka tuleb kõigi kogutud allkirjade ajel kohe seadusi muutma hakata. „Meie arusaamistes ja tegemistes on näiteks Soomega palju erinevusi. Soome riigi otsustes on rohkem analüüsi ning seetõttu jäetakse kõrvale ka kogutud 50 000 allkirja, sest see ei ole ju Soome enamuse arvamus. Meie poliitikas paneb aga 5000 häält poliitikud juba tegutsema,” sõnas Jukk.
Jõgeva maakonda Viruverre loodavale vineeritehasele soovib ta aga head. „Ega see ehitus poleks ju alanud kui me ettevõtte tegevuse edusse ei usuks. Loodame parimat ja see, mida me teeme, on pikaajaline projekt,“ märkis Jukk. Tööjõu leidmine on kindlasti väljakutse. See kui palju sektoris töötajaid puudu on, sõltub suuresti ka hoiakutest ühiskonnas. Inimesed ei teadvusta päris selgelt, mida on majanduse eduks tarvis õppida. Haridus peaks tulema riigi poolt investeeringuna tulevikku. Me kipume liiga kergesti lubama tasuta kõrgharidust ka nendel erialadel, kus tegelikult rakendust ei ole. Tasuta kõrgharidus peab toetama riigi arengut ja riigi majanduse areng on ainuke, mille toel inimeste heaolu ühiskonnas tervikuna kasvada saab.
„Kui sektorist räägitakse palju halba, siis tihti mõeldaksegi, miks siis tehasesse tööd otsida. See on asja üks pool, teine pool on see, kas noor üldse soovib tootmisesse minna. Loodav tehas on ööpäev läbi töötav, see tähendab, et tööd tuleb teha ka öösiti,“ sõnas Jukk, et see ei pruugi paljudele sobida. „See, millest Eestis täna väga palju ei räägita on see, et Eesti puidu mehhaaniline tööstus on maailmas tipptasemel. Suudame konkureerida selliste riikidega nagu Saksamaa või Rootsi.“
Tehase loomiseks kaasatud personal on saanud ülesande viia ellu head juhtimiskultuuri. Head juhtimistavad loovad meie tehasest kindlasti paljudele hea töökoha.
Olgugi et vineeritegijaid ja saeveskitöötajaid ametikoolis ei koolitata, peab Jukk suureks sammuks seda, et loodud on vineeritootjate kutsestandard, mille alusel saab ühelt poolt oskusi omandada ja teiselt poolt omandatud teadmisi ja oskusi mõõta.
Harvesteri kole kuvand
Samas tõdeb Ando Jukk, et näiteks harvesterile on vaja kvalifitseeritud tööjõudu. Harvester aga ei ole nii kole, kui seda kujutatud on. „Harvester säästab inimelusid. Tegu on masinaga, mis on metsandusse toonud inimlikud töötingimused. Täna ei räägi me kuulmiskaotusest, mida vanad mootorsaed tekitasid, vibratsioonitõvest või muudest kutsehaigustest. Ja ka töö metsas ei ole enam inimestele nii ohtlik. Kui vaatame, kui targaks on masinad loodud, siis näeme, et masinad on väga nutikad abimehed heale metsamehele,“ sõnas Jukk, et lisaks lihtsamatele töödele on vaja ka neid, kes end masinatel tõestada suudaks.
Metsandussektori tuleviku osas Jukk küll ennustusi teha ei soovi, kuid märgib, et kuna keskkonnasõbralikkus on muutumas maailmas tervikuna aina olulisemaks, siis taastuvate materjalide kasutamine ehk pigem kasvab ja see võiks olla üks suur panus Eesti riigi arengusse. „Me võiksime ju olla puidu väärindamisel maailmas teerajajad,“ lisas Jukk.
„Teine teema, millest palju räägitakse, on lisaväärtuste andmine. Loodame, et lisaväärtused igal aastal kasvavad. Metsasektori inimeste visioon on pikemat aega see, et Eestisse tuleks ka puidu keemilist töötlemist. Nii ei peaks ükski puu siit ümaral kujul ära minema, vaid saaksime selle rikkuse jätta Eestile“ märkis Jukk.
KERTTU-KADI VANAMB
