Käsitöölaat tuntud ja uute kauplejatega

Jõulueelne käsitöölaat Põltsamaal on juba traditsiooniks saanud ja kaugemalgi tuntust kogunud.  

Käsiteokoja perenaise ja käsitöölaada ühe korraldaja Katre Arula sõnul kartsid nad küll, et tuisuse ilma tõttu võib laadal külastajaid väheks jääda, ent see hirm osutus asjatuks. Samas ütlesid siiski ära mõned alguses tulla lubanud käsitöömeistrid. Katre Arula lausus, et teda paneb imestama, kui hästi inimesed laada toimumisest teadlikud on. Sellest võib järeldada, et reklaam on hästi toiminud. Selgus, et mõned  laadalised olid tulnud ka hommikuse telesaate “Sõida maale” ajel, kus Põltsamaa Käsiteokojast tehtud saatelõik tõhusa reklaamina toimis.

Piletit ei peetud paljuks

Põltsamaa linna haridus- ja kultuurinõuniku Janne Karu sõnul alustasid nad ettevalmistustega juba reedel. Laat  saab teoks mittetulundusühingute ja linna koostööna. Käsitöölaada hommikul tegeles Janne veidi aega laadapiletite müügiga ja rahulolematust piletiraha küsimine tema sõnul ei põhjustanud, kuigi  pilet möödunudaastase viie krooni asemel tänavu kümme maksis. Janne tunnistas, et temal on tavaliselt jõulukinkide ostmine ikka viimasele minutile jäänud. Tänavune aasta on  selles mõttes erandiks, et osa kinke on tal juba ostetud ja käsitöölaadaltki leidis ta üht-teist sobilikku.

Lõunaks oli Janne Karu kätte jõudnud ka paarkümmend kauplejate poolt täidetud ankeeti. Sel moel tahavad korraldajad teada saada,  kuidas laadakorraldusega rahule jäädi. Ka ostjaid püüdis kultuurinõunik küsitleda, ent neilt oli suures saginas infot saada juba keerulisem. 

Mesi kenades savinõudes 

Pajusist Kubja mesindustalust laadale tulnud Jüri ja Olvi Lugus kinnitasid, et laadaletulek tasus ära.  Huvitava lahendusena pakkusid nemad oma kaupa ka spetsiaalsetes  pilkupüüdvates savinõudes. Mett sai osta eri suuruses nõudes —alates 250 grammist kuni 4,4 kilogrammini.  

Jõgeva naine Tiia Meitus oli tulnud laadale glütseriinseebiga.  Neid oli valida nii ravimtaime- kui šokolaadiaroomiga. Küsimusele, miks Jõgeva käsitöötegija Põltsamaa laadale otsustas tulla, vastas ta, et Põltsamaa on ju Jõgevale piisavalt lähedal ja pealegi on Põltsamaa käsitöölaada korraldaja Tiiale tuttav inimene.  Umbes poole laadapäeva järel arvas ta, et võib müügiga rahule jääda. Tiia Meitus, kelle eestvedamisel alustas Jõgeval tegevust naiste padjakulbi,  on tähele pannud, et inimesed on viimasel ajal hakanud järjest enam käsitööd hindama.

Laadal piparkooke valmistanud lasteaia Tõruke töötajad Kai ja Reet rääkisid, et on juba terve nädala koos lastega laadaletulekuks ettevalmistusi teinud.

Türilt laadale tulnud vitspunutiste valmistajate Heino Ranniku ja Selma Soodla kinnitusel on Eesti nii pisike, asi see Türilt Põltsamaale pole sõita.  Heino Rannik hindas Põltsamaa käsitöölaadal müüki keskmiseks, tema arvates on ostjate huvi nende poolt pakutava vastu täiesti olemas. Meistri sõnul on vitspunutise valmistamine pikk tsükkel, mis algab pajuvitste kogumisest, keetmisest ja koorimiset, kuni lõpuks ese valmib.  Elupõline autojuht Heino Rannik on vitspunutisi valmistanud juba üle kümne aasta.  Rikkaks tema sõnul sellise tegevusega kindlasti ei saa, see on samasugune hobi nagu kalamehele kalapüük või jahimehele ulukite küttimine.

Tartumaalt laadale sõitnud astelpajukasvataja Alar Armi sõnul alustas ta selle tegevusega 2000. aastal. Huvi astelpajutoodete vastu on meil pärast mõõnaperioodi  taas tõusuteel. Põltsamaal oli tal huvilistele pakkuda kuut erinevat toodet. Sõna otseses mõttes kuumim kaup oli astelpajumahlast valmistatud glögi, aga hästi läksid ka astelpajuliköör ja -moos. Alar Armi ütles, et arvestades laadaliste rohkust ja toodete läbimüüki, tasus Tartumaalt Põltsamaale sõita küll.

Põltsamaale tasub tulla ka muul ajal

Tartust oli laadale sõitnud ka Marika Paas, kes pakkus riidest kinkekotte, prillitoose ja muud tekstiilikaupa.  Marika Paasi sõnul on inimesed praegu harjunud kilekotte kasutama ja riidest kottide vastu  väga suurt huvi ei ilmutata, küll aga usub ta, et looduslikke materjale hakatakse kasutama järjest enam.  Igapäevaselt spordimassööri ametit pidav Marika Paas lausus, et huvi niisuguse hobi vastu tekkis tal seejärel, kui talle endale samasugune nägus riidest kott kingiti. Kingikotte valmistab Marika koos abikaasa Raivoga. Tänapäeva õmblusmasinad on keerulised seadmed ja seetõttu ongi, hea kui masinaga tegeleb mees. Marika Paasi sõnul pole nad varem laatadel käinud ja jäid oma müügipäevaga rahule. Samas arvas tartlanna, et Põltsamaale tasuks neil ka suvel   oma tooteid pakkuma tulla ja järgmisel käsitöölaadal osaleb ta kindlasti.

Jõulumeeski oli saanud aega laadale tulla ning lustis seal koos lastega. Esinesid ka kohalikud isetegevuslased. Umbes kella ühe paiku  sai läbi müüdud piletite arvu põhjal öelda, et selleks hetkeks oli laata külastanud üle tuhande huvilise. 

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus