Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis on talvel külastajaid oluliselt vähem kui suvel. Üks seltskond Tartu noori käib seal see-eest iga natukese aja tagant. Möödunud reedel olid nad taas Palamusel — selleks, et eestlaste jõulukombeid tundma õppida.
Kõnealused noored õpivad Tartu Annelinna Gümnaasiumis ja on enamasti vene rahvusest. Palamusel käivad nad siinse muuseumi käivitatud ning Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed poolt rahastatava projekti “Jõgevamaa radadel” raames.
Et Palamusel on kõige tähtsamad ikka Oskar Luts ja “Kevade”, vaatasid ka Tartu noored kohe esimesel, oktoobrikuisel käigul Palamusele ära “Kevade” filmiversiooni. Kui mõnele projektis osalejale oli see ka meeldiv taaskohtumine juba nähtud linateosega, siis enamik nägi filmi siiski esimest korda. Et filmitegelaste jutus kohtab tänapäeva kõnekeelele juba võõraks jäänud sõnu, vaadati “Kevadet” venekeelsete subtiitritega: nii oli kindel, et kõik, ka väiksemad lapsed linal toimuvast aru saavad.
Lisaks filmivaatamisele tutvusid noored Palamuse kooli ja kiriku ajalooga ning Oskar Lutsu elukäigu ja loometeega. Täideti ka mitmesuguseid töölehti. Päeva lõpetas käik Oskar Lutsu majamuuseumi Tartus.
Kui Tartu noorte esimese külaskäigu ajal tabas Palamust oktoobrikuu kohta pisut ootamatu lörtsisadu, siis teise, novembrikuise külaskäigu ajal oli ilm ilus ning noored said muuseumipedagoog Aili Kalavuse juhtimisel aleviku ajaloolisi hooneid uudistamas käia.
“Et film oli juba ära vaadatud, tabas noori jalutuskäigul mitmel korral rõõmus äratundmine, kui nad aru said, et oleme filmilinalt tuttavas paigas,” ütles Aili Kalavus.
Novembrikuise külaskäigu põhiteemaks olid siiski eesti mardi- ja kadripäevakombed — nii vanaaegsed kui ka tänapäevased. Päris uudiseks need kombed Tartus elavatele noortele muidugi polnud: eks nad ole oma kodulinnas ikka mõnikord ühtede või teiste “santidega” kokku jooksnud. Palamusel said nad aga mardisandi või võõrustaja rolli omal nahal läbi proovida.
Sandilaulud ja annid
Elevust tekitas noortes juba Palamuse rahvamaja kostüümilaost laenatud rõivastesse riietumine. Seejärel prooviti santimislaule laulda. Annid, mida pererahvas jagas, olid küll butafoorsed, st ei kõlvanud süüa, ent olulisem oli kommetest aimu saamine. Lõpuks meisterdasid noored endale veel klassitoas maskid.
Novembris käidi Palamusel koguni kaks korda. Teisel korral võeti ette oktoobris kehva ilma tõttu ära jäänud retk Oskar Lutsu sünnikohta ning “Kevade” tegelaste prototüüpidega seotud paikadesse. Tartusse naastes mindi aga Vanemuise teatrisse “Nukitsamehe” etendust vaatama: seegi muusikalavastus on ju tehtud Oskar Lutsu lasteraamatu järgi.
Möödunud reedel võtsid Annelinna Gümnaasiumi noored Palamusel luubi alla eestipärased jõulukombed. Käidi kohalikus veskis ja kirikus, valati õnnetina, mängiti, lauldi jõululaule ning uuriti, mida vanasti jõuluks tuppa toodi ning millal pühade ajal kodus oldi ja millal külas käidi.
Eesti rahvakalendri tähtpäevi õpitakse tundma ka järgmistel Palamuse-retkedel. Aprillis tulevad jutuks kevadpühadega seotud rahvakombed. Mais sõidetakse aga läbi Kalevipoja muistenditega seotud Jõgevamaa paigad ning käiakse Kääpal Kalevipoja muuseumis ja Krati seikluspargis. Mais tehakse valmis ka oma filmiversioon “Kevadest”. Lühifilmi stsenaariumi on noored juba läbi lugenud ning rollidki omavahel ära jaganud.
Pärast kõiki neid ettevõtmisi peaks Jõgevamaa ja siinne kultuurilugu Annelinna Gümnaasiumi noortele küll senisest omasemaks saama.
Lõimumiskava raames
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed mitmekultuurilise hariduse üksus kuulutas avaliku projektikonkursi “Meie Eesti” välja juba kevadel. Konkursi eesmärgiks oli toetada “Eesti lõimumiskava 2008-2013” raames Eesti riigi aja- ja kultuuriloo tutvustamist ning ühiste tegevuste korraldamist eesti-, vene- ja muukeelsete koolide õpilastele. Konkursi raames said toetust taotleda ka muuseumid, mille tugevuseks on võimalus kinnistada õpetatavat emotsionaalse ja kogemusliku tegevuse kaudu. Projektitegevustesse pidid teiste hulgas olema kaasatud Eestis elavad kolmandate riikide kodanikud või määratlemata kodakondsusega isikud.
Ka Palamuse kihelkonnakoolimuuseum otsustas konkursil osaleda ning nende projekt leidiski rahastamist. Peale Tartu Annelinna Gümnaasiumi kaasati projekti kohalik Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium: koos sealsete õpilastega saab korraldada isiksuseomadusi arendavaid ühistegevusi. Ka söömas käivad Tartu noored Palamusel viibides kohaliku kooli sööklas.
“Tartu noorte viimasel külaskäigul vaatasime Palamuse Gümnaasiumi värskelt renoveeritud hoone ka põhjalikumalt üle: see näeb ju praegu nii kena välja,” ütles Aili Kalavus.
Annelinna gümnaasiumist tuleb iga kord Palamusele umbes 40 viienda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilast. Seltskond varieerub aja jooksul mingil määral, ent on ka neid, kes on kaasa teinud kõik sõidud. Kooli poolt kureerib projekti direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Jelena Bitova, Palamusel käib lastega kaasas käsitööõpetaja ja karjäärikoordinaator Heidi Margus.
“Lapsed juba ootavad iga järgmist Palamusel käiku ning on põnevil, et mida seal seekord pakutakse” ütles Heidi Margus.
i
RIINA MÄGI
