|
|
Pühapäeva pärastlõunal kuulutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Andres Põder Jõgeval välja üleriigilise jõulurahu. |
Peapiiskop Põder ütles, et inimloomus vajab turvatunnet, kindlust ja rahu. “Meie kõigi ülesanne on olla rahu tekitaja – kodurahu, koolirahu, öörahu, hingerahu, hauarahu. Jõulurahu kätkeb neid kõiki, see on enamat kui pühadekaunistus. See puudutab meie kodutunnet ja identiteeti, meie kokkukuuluvust ja sotsiaalset närvi, armastust vajava ja jagava lapsena looja suures perekonnas,” rääkis ta.
Jõulud on perepühad, jõulude keskmes on jõululaps ja püha perekond. Samas on perekond seegi, mis teeb kodust kodu ja on meie kindlus ning varjupaik, olgu siis ümber kasvõi loomalaut ja pime öö.
Kodurahu tähendab rõõmu toovaid inimsuhteid
Peapiiskopi hinnangul on kodu pigem vaimne kui füüsiline tõelisus. “Kodurahu ei tähenda tühja tuba, vaid inimsuhteid, mis toovad ellu sära ja rõõmu. Kodu on paik, kus meil on hea olla, kus meist hoolitakse ja meid armastatakse. Kodu on meie hinge sügavaim igatsus ja olemus. Kodus jääme alati lasteks.”
Tänavu on küsitud, mis tooks eestlasi tagasi koju. “Kas ei ole jõuludki selliseks kutseks, kas ei juhata jõulurahu koju, perekonda, mis sünnib ülevoolavast ja kustumatust armastusest,” rääkis Põder.
Tema sõnul on meil kahjuks ikka veel kodutuid, ahastavaid lapsi, kes otsivad pääseteed elust, täisealisi tänaval, keda ei vajata, surnuid, keda keegi ei otsi ega mäleta, inimesi, kel pole juuri ja kes on ajatuulte lükata ja tõmmata.
Jõgeva linnapea Kalmer Lain ütles, et me oleme küll head inimesed, meie ümber on palju headust ja sallivust. “Millegipärast tahame olla heast veelgi suurepärasemad. Soovin, et kõik inimesed vaataksid enda sisse ja neil oleks soov muutuda veel paremaks, siis elame koos paremini,” tõdes linnapea, kelle kinnitusel aitab sõbralik meel ja rahu südames üksteist hoida.
Maavanem Viktor Svjatõsevi sõnul on ilmataat koos tuisupoistega muutnud ümbruse imekauniks, natuke ehk üle pingutades. “Võib-olla pannakse meid proovile, kas oleme midagi möödunud talvest õppinud või ei ole,” tõdes ta.
Maavanem palus kõikidel kokkutulnutel üksteisel kõvasti käest kinni võtta, et sõnum, mis Jõgevalt Eestimaale läheb, veelgi võimenduks. “Kolmanda advendiküünla süütamisega soovime kõik koos, et meie head plaanid kõik teoks saaksid. Üheskoos on palju suurem jõud,” tunnistas ta.
Miks tahame jõuluks koju
Enne jõulurahu väljakuulutamist kogunesid Jõgeva kultuurikeskusse kohalikud arvamusliidrid, et osaleda peapiiskopi eestvedamisel vestlusringis “Miks soovime jõuluks koju”. Vestlust modereeris Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru.
Peapiiskop Andres Põder tunnistas, et inimesi meelitab koju tagasi tulema eneseteostus arenevas ühiskonnas. Tema hinnangul seostub kodu meie sügavama mäluga ja meile oluliste suhetega. “Kui mõtleme inimestele, kes on sõjakeerises võõrsile paisatud, siis pagulaskirjanduses on võtmesõnaks eelkõige koduigatsus. Seda on ridade vahel ja lausa ka otse öeldud,” rääkis ta.
“Ühelt poolt on kange tahtmine olla kodus, teisalt hirm ja pelg ning teatud süütunne. Samas püüd tõestada, et äraolemises on ka teatud mõte,” rääkis Põder.
Ta on palju rääkinud võõrsile läinud noortega, kes mingil ajal tahaksid väga koju tulla, kuid mingil hetkel enam ei saa, sest lapsed on juba assimileerunud ja tuleb langetada otsus, kus siis kodu ikkagi on. Peapiiskop küsis, kas kosmopolitism tähendab meie jaoks superkodu. “Julgen selles kahelda, ega avar silmapiir ja üleilmastumine sotsiaalsetes ja intellektuaalsetes tegevustes too tänapäeval kodutunnet. Lihtne loogikareegel ütleb, et kui sulle on kõik kodu, siis pole miski kodu,” lisas ta.
Põder küsis lihtsalt, kas oskame väärtustada emakeelt, isamaad, kodupaika? Või milliseid tundeid ja hoiakuid väärtustab Eesti kodu, kui 60 protsenti lastest on sündinud kodudesse, kus vanemad pole abielus. “Mis on siis see kindel linn ja varjupaik?” küsis ta.
Peapiiskop küsis veel, et kas võitlus vaesuse vastu viib meid automaatselt kodurahu ja koduarmastuseni? Ülekohus pole tema hinnangul ainult vaesusest tingitud, rikkus ei võta ju inimeselt ära tahet olla kiuslik ja paha. Ka koolides on just majanduslikult kindlustatumad lapsed ennast kehtestades ja oma üleolekut tundes endast nõrgemaid eakaaslasi represseerinud.
Peapiiskopi hinnangul seisneb jõulusõnum armastuses ja hoolimises. “Jõulud ei lase meil uinuda enesearmastuse merre, et meile ei lähe keegi korda ja me ei hooli kellestki.”
i
HELVE LAASIK
