Jõgeval Betti Alveri muuseumis esitleti teisipäeval raamatut “Ajaga silmitsi”, millesse kogutud kaasteeliste meenutused varalahkunud heliloojast ja isamaalaulikust Alo Mattiisenist. Raamatu ilmumine on kui sissejuhatus Alo juubeliaasta sündmustele: tuleva aasta 22. aprillil oleks ta saanud viiekümneaastaseks.
Ehkki raamatu koostajateks on märgitud Toomas Muru ja Jüri Leesment, kinnitas viimane raamatuesitlusel, et suurema osa tööst tegi raamatu kokkupanekul ära esimene ning tema taandus pigem konsultandi rolli. Mõned olulised meenutuslood, nagu Ivo Linna ja Mart Laari oma, said raamatusse siiski just Jüri Leesmenti vahendusel.
Muru ja Leesment on teatavasti mõlemad Alo Mattiiseni lapsepõlvesõbrad ja klassikaaslased, Leesment ka Mattiiseni kuulsate isamaalaulude ja mõne teisegi laulu sõnade autor. Mõlemad on raamatusse ka oma mälestused kirja pannud. Ühtekokku saab trükises aga sõna paarkümmend inimest.
Kui senini olid tänu 2001. aastal ilmunud raamatule “Alo elu” kirjalikult kättesaadavad vaid Alo ema Helmi Mattiiseni mälestused oma pojast, siis “Ajaga silmitsi” muudab pildi andekast ja Eesti taasiseseisvumise loos ülevat rolli täitnud Jõgevalt võrsunud heliloojast panoraamsemaks ja mitmekihilisemaks.
“Püüdsine koos Jüriga leida selliseid inimesi, kelle mälestused heidaksid valgust Alo elu erinevatele perioodidele: lapse- ja koolipõlvele Jõgeval, õpinguajale konservatooriumis ning hilisematele elu- ja tööaastatele,” ütles Toomas Muru. “Palusime neil meenutada just eredamaid episoode, mis Alo sügavuti iseloomustaksid. Osa panid mälestused kirja, osa rääkisid linti.”
Ilusad killud
i
Toomas Muru sõnul kogunes Alo kaasteelistega suheldes päris ilusaid kilde. Alo õde Ade kirjutas näiteks liigutava loo sellest, kuidas ta väikese tüdrukuna pidevalt üritas oma suure venna ja tema sõprade maailmast osa saada, aga kuidas ta ikka toaukse taha tõsteti või kooliteel kannult raputati. Mõttekaaslased said õest-vennast hiljem, kui mõlemad juba täiskasvanud olid.
Alo esimese abikaasa Rita ja hilisema elukaaslase Katri meenutused on Muru sõnul tundlikud ja avameelsed, ent õnneks mitte kõike välja ütlevad, vaid pigem vihjavad. Ning neis meenutustes valitseb soe, mõneti isegi andestav toon.
“Lindilt Ivo Linna mälestusi kuulates hakkasid mul aga lausa sipelgad selga mööda jooksma,” ütles Toomas Muru. “Ta on isamaalaulude esmaesitust — see toimus 1988. aasta kevadel Tartus — meenutanud väga võimsate kujundite abil. Linna võrdleb Alo Messiaga ning kirjeldab, kuidas ta oma “kolmemeetriste” kätega Tartu lauluväljakule kogunenud rahva ühislaulmist dirigeeris, tõustes samal ajal nagu maast lahti ning jäädeski “õhku” selle vabadusjoovastuse vaimust kantud aasta lõpuni.”
Raamatuesitlusel tänas Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru Auli ja Heiki Vilepit, kes kogutud materjali väärtusse uskusid ja meenutusteraamatu oma kirjastuses A-Disain kirjastada võtsid, samuti Andres Rõhut, kes raamatule väärika visuaalse vormi andis, ja Heli Järve, kes raskustesse sattunud esimese keeletoimetaja ja korrektori töö lõpule viis.
Kunagi ehk ka film
“Usun, et
Raamatuesitlusel viibis ka Riigikogu liige Mart Laar, kes oli Alo viimastel eluaastatel tema lähedane sõber. Laari sõnul on viimasel ajal palju vaieldud selle üle, kellele tuleks Eestis monumente püstitada, ning neid, kes tahaksid iseennast valgel hobusel vabadusetoojana kujutada lasta, on päris palju.
“Eesti taasiseseisvumisel ei olnud aga määravaks ühegi poliitiku ega partei tegevus ja tahe, vaid meie riik sai iseseisvaks eelkõige tänu Alo Mattiiseni, Jüri Leesmenti ja Ivo Linna sugustele inimestele, keda keegi ei sundinud ega suunanud tegema asju, mida nad Eesti heaks tegid. Ilma nendeta võinuksid paljud asjad teisiti, st kehvemini minna,” ütles Mart Laar.
Raamatu “Ajaga silmitsi” ilmumist toetas Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp ja Jõgeva raamatukaupluses on see juba müügil.
i
RIINA MÄGI
