|
Jõgeva lasteaia Rohutirts renoveerimise vähempakkumise võitis kaks aastat tagasi Facio Ehitus 8,1 miljoni krooniga, asjatundjate hinnangul oleks tookord õige hind olnud 11-12 miljonit krooni. Tegelikult läks maja kordategemine esialgu pakutust kaks korda kallimaks, makstes 16,024 miljonit. Remondi lõpetasid Gustaf ja Merko Tartu. |
Täna hommikul tulid kõik väikesed Rohutirtsu lasteaia lapsed pärast pooleteiseaastast vaheaega taas oma armsasse majja ja nägid üle pika aja jälle kõiki vanu sõpru. Need lapsed, kes remondi ajal Jõgeva Gümnaasiumis olid, võisid oma lasteaiaruume uudistada juba eile pidulikul avatseremoonial.
5A rühma poiss Martin Kampus ütles, et talle meeldis kordatehtud lasteaias väga. “Kõige rohkem meeldivad mulle meie uued narivoodid. Meil on seintel ka hästi lahedad rohutirtsu pildid,” oli poiss vaimustuses. Kui palju neil uusi mänguasju on, seda Martin veel öelda ei osanud.
Esmaspäeval polnud Rohutirtsus veel Martini sõpra Osmo Lapinit, kõik teised olid küll juba kohal. Osmo käis nimelt vahepeal lasteaias Karikakar.
Rohutirtsupildid kunstikooli õpilastelt
Jõgeva linnavalitsuse arenduse peaspetsialist Erki Teder ütles, et lasteaias on kõik uus: uksed, valamud, potid, viimistluskihid, põrandakatted, mööbel. Hoone on nüüd esimene Jõgeva haridusasutus, kus on ka sundventilatsiooni süsteem. Mööbli tarnis Ida-Viru mööblifirma Inest Market.
Jõgeva abilinnapea Mihkel Kübara sõnul allkirjastas linn tänavu 1. juulil peatöövõtja ASiga Gustaf lepingu lasteaia Rohutirts renoveerimise lõpetamiseks. Gustaf töötas koos Merko Tartuga. Ehitusfirmad andsid tellijale töö üle novembri keskpaigas. Seejärel asuti mööblit paigaldama ja vajalikke seadmeid üles panema.
Gustafi ja Merko Tartu tööga on linn Tederi kinnitusel rahul, sest kõik ettenähtud tööd on tehtud, kõik avastatud puudused likvideeritud.
Rohutirtsu sisekujunduse on teinud Ruudi Treu, tema valis ka mööbli värvi. Tederi hinnangul võinuks ehk särtsu pisut rohkem olla.
Pikkade koridoride seintel on Jõgeva Kunstikooli õpilaste rõõmsad joonistused. “Kunstikooli direktori Anne Nurmiku kontseptsiooni järgi tegid lapsed seintele pilte sellest, mida lasteaia sümbol rohutirts teeb. Need on tõeliselt lastepärased tööd ja see oli lasteaiale parim kink. Tegemist on oma kogukonna liikme panusega ja see teeb rõõmu,” märkis Teder.
Laepaneele jälgitakse pidevalt
Merko Tartu projektidirektor Juhan Varik ütles, et Rohutirts oli nende jaoks tavaline objekt, kus midagi eriliselt keerulist ei olnud. “Oleme lastaedu ennegi remontinud,” lisas ta.
Varem on juttu olnud, et Rohutirtsu lasteaias avastati nii esimese kui ka teise korruse laepaneelides praod. Eelmine ehitaja Facio Ehitus tegi praguliste paneelide uuringud, korraldas ekspertiisid. Facio Ehituse projektijuht konsulteeris Tallinna Tehnikaülikooli õppejõu Karl Õigeriga. Professor Karl Õiger kinnitas, et paneele ei ole vaja altpoolt toestada, need on piisava kandevõimega. Nimelt on pärast katuse soojustuse vahetust koormus katusele enam kui poole võrra vähenenud.
Lisatoestusi laepaneelidele esialgu ei tule. “Pidasime nõu mitmete asjatundjatega, tõsiseid probleeme ei avastanud. Panime kipsmajakad ja jälgisime paneelide liikumist. Seni pole liikumisi tuvastatud, kõik jääb nii, nagu on,” rääkis Varik, lisades, et kipsmajakad jäävad ikkagi peale.
Seoses remondi kallinemisega pöördus Jõgeva linn Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (
Linn nõuab ka eelmiselt ehitajalt Facio Ehituselt lepingus sätestatud leppetrahvide tasumist ja on esitanud Facio vastu kahjunõude, mis tuleneb asjaolust, et viimane viivitas lepingu täitmisega ja ei andnud rekonstrueerimistöid linnale tähtajaks üle. Kohtuvaidlus ei ole veel alanud.
Tänavu märtsi lõpus taganes Jõgeva linn ehituse töövõtulepingust lasteaeda rekonstrueeriva Facio Ehitusega, sest töövõtja seiskas rekonstrueerimistööd seoses pragudega laepaneelides tänavu 18. jaanuaril. Linn ei pidanud seda käitumist korrektseks.
Lepingu järgi pidi ehitaja AS Facio Ehitus Rohutirtsu remondi lõpetama 2010. aasta 8. jaanuariks. 2009. aasta 16. novembriks pidi üks korpus valmis saama, et lapsed sinna sisse saaks tuua.
Umbes kahekümne miljoni krooniga saaks asjatundjate hinnangul juba ehitada täiesti uue lasteaia, vana ja nõukaaegse projektiga hoone renoveerimist peavad paljud üsna mõttetuks. Teist teed ongi mindud teise Jõgeva lasteaia korrastamisel, nimelt saab Karikakar hoopis uue maja.
i
HELVE LAASIK
