Jõgevale planeeritud kirik on kirgi kütnud aastaid. Kui 25 aastat tagasi kirjutas Vooremaa, et planeeritav kirik tuleb 210-kohaline, millele lisaks on 90-kohaline väike saal, samuti fuajee, nõupidamisteruum, köök ja tualetid, siis täna pole lõpuni selge, mis täpsemalt tuleb.
„Seda ei oska täna keegi öelda, kas kirik tuleb või mitte. Me teame, et kogudusel on ilus maa, mille peal on lagunenud veetorn. Täna võib kindlalt öelda, et järgmise aasta lõpus on krunt korda tehtud ja seal on korralik vaatetorn, kus inimesed saavad pilgu heita kaunile Vooremaale ja hea ilmaga näha kõiki seitset järve,“ sõnas riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk.
Kogukonnakeskus paljude võimalustega
Täna võiks loodavat vaadata mitte enam kiriku, vaid kogukonnakeskusena, kus peetakse pühapäeviti jumalateenistusi ning viiakse läbi matuse- ja pulmatseremooniaid. Rääkimata kontsertidest. „Seal on korralik väike saal rõduga ja söögikoht, kus päeval saaksid käia eakad ja pärastlõunal noored. Täna ehitada maja ainult selleks, et pühapäeval koguduses käia, on suur luksus,“ märkis Kokk.
Kuid seda, et Jõgevale kulub uus, ka turistidele meeldiv hoone ära, ta ei salga. „Inimesi toob siia ühtpidi kultuurilinn, kus on Alo Mattiiseni ja Betti Alveri päevad, samas külmalinn,“ sõnas Kokk.
„Kogu krundi peale on planeeritud mänguväljakud. Hoone on projekteeritud nii, et väljapoole jääb laululava, kus on võimalik amfiteatrina kontserte kuulata ja kultuuriüritusi pidada. Kui see kunagi peaks õnnestuma, siis saab Jõgeva endale midagi väga ilusat. Täna teame, et praeguste võimaluste juures on selge, et järgmisel aastal kerkib üks ilus vaatetorn.“ Planeeritaval tornil on viis korrust, millest igaüks 27 ruutmeetrit.
Andmise aeg võiks olla terve aasta
Jõgeva kiriku ehituseks on riigieelarves eraldatud 400 000 eurot. „Kui palju sellega ehitada suudetakse, selgub pärast riigihanke väljakuulutamist ja võitja valimist,“ märkis Kokk. Järgmisel nädalal kogunev Jõgeva vallavolikogu asub ilmselt mõtet ka toetama. „Kõik opositsioonis olevad volikogu liikmed on teinud ühised eelarve parandused, et toetus tuleks. Valla poolt oleks võrkude, kommunikatsioonide, teede ja platside väljaehitamine, et ümbrus oleks korras ja inimesed saaks puhta jalaga tulla,“ sõnas Kokk.
Lähenev andmiste aeg on riigikogu maaelukomisjoni esimehe sõnul oluline. „Ma arvan, et terve aastaring on aeg, kus võiks olla andmist, mitte ainult võtmist. Aastast aastasse on rohkem neid, kes tunnetavad, et kui neil on võimalusi, siis nad toetavad. Mul on õnn, et mu ümber on olnud toredad inimesed, kes on valmis olnud minuga heategevust tegema,“ rõõmustas Kokk.
Selle aasta heategevuskontserdid avas Laiusel toimunud kontsert, mis toimus 16. korda. Nädal hiljem toimus kontsert Põltsamaal, seekord 7. korda. „Ühelt poolt pakume piirkonna inimestele meeleolukat kontserti, teisalt aitame piirkonnas teatud asju, näiteks kirikuhoonet korras hoida või midagi sinna ümber luua,“ kinnitas Kokk. Ta lisas, et Põltsamaa kontserdi puhul, olgugi et tegemist oli tasuta üritusega, pistis annetuskasti iga külastaja midagi. „See ei ole tähtis, kui suur summa sinna pannakse, vaid teadmine ja võimalus,“ arvas Kokk, lisades, et see näitab, et inimesed on valmis annetama ja teevad seda meeleldi.
Kord aastas suurem heategevuskontsert
Seda, mis toimub järgmisel aastal, Kokk veel avada ei soovinud. „Täna ei julge veksleid välja anda, aga oleme kultuuriinimestega läbirääkimisi pidanud. Kui ühel hetkel peaks vaatetorn valmis saama, loodame, et saab augustikuuks valmis, siis tahame seal teha ühe heategevuskontserdi,“ märkis Kokk, kes usub, et Jõgeva ja maakonnakeskus vajab kord aastas vähemalt üht suuremat heategevuskontserti.
Kuid ka vaatetorni juures on võimalik kõigil head teha. „Seal on 100 trepiastet, et torni jõuda. Kõik trepiastmed valmistatakse nii, et serva pannakse plaat ja kõigil on võimalik annetada ja osta endale üks trepiaste. Siis ka järgmised põlvkonnad teavad, et perekond on toetanud sellise toreda objekti valmimist,“ arvas Kokk.
Järgmine aasta on teine, mil tuleb kolmel ühinenud omavalitsusel edasi minna. „Nüüd on aasta mööda läinud, usun, et kõik on suutnud saha paika panna, nüüd oleks kõigil kolmel omavalitsusjuhil aeg unustada oma isiklikud arvamused või erakondlik kuuluvus, ja püüda Jõgevamaad ühiselt edasi arendada. Ei pea häbenema öelda, et Tartu linn on meie tõmbekeskus, kuid suudame end tugeva tagalana välja mängida. Vaadates, mis tööstused on Jõgevamaale rajatud, siis need on väga tugevad. Täna ehitatakse Jõgeva külje alla vineeritehast ja pelletitehast, siis see näitab, et usk piirkonda on olemas. Siin on hea teedevõrk ja head inimesed. Ma küll usun, et Jõgeva suudab madalseisust välja tulla ja sirge seljaga näidata, et oleme pildis ka positiivsete mõtetega,“ märkis Kokk.
KERTTU-KADI VANAMB
