|
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi perel tuli sel õppeaastal koolitööd alustada asendusruumides, sest koolihoone ümberehitustööd polnud mitmel põhjusel 1. septembriks veel lõppenud. Ehkki oma majja tagasi pääses koolipere juba septembri lõpus, leidis pidulik lindilõikamistseremoonia aset alles eile, mil tähistati üksiti kooli aastapäeva. |
Möödunud aasta lõpus alanud ulatuslike ehitustööde käigus sai koolihoone uue kahekorruselise õppekorpuse ning väiksemaidki lisandusi, nagu poiste tööõpetuse klassi laiendus, uus jõusaal ning hoone eri korpusi teise korruse tasandil liitev ühenduskäik. Põhjalikult renoveeriti ka hoone vanim, 1975. aastal valminud osa, kus vahetati välja kütte- ja ventilatsioonisüsteemid ning uuendati siseviimistlust. Suurem osa hoonest sisustati uue mööbli ja tehniliste vahenditega, väljastpoolt soojustatud ning ühtses stiilis viimistletud sai aga kogu maja.
“Lihtsam on öelda, missugused ruumid remondist puutumata jäid, kui loetleda neid, mis uue ilme said: esimesi on nimelt tunduvalt vähem,” ütles Palamuse Gümnaasiumi direktor Kuuno Lille, lisades, et kõige vähem puutus ehitajate käsi 1999. aastal valminud juurdeehitust.
Hoone renoveerimisprojekt valmis OÜs K&M Projektbüroo ning ehitustöödel oli peaettevõtjaks OÜ Riverside. Hoone rekonstrueerimine ja juurdeehituse rajamine läksid maksma14, 5 miljonit krooni, koos sisustusega läks koolimaja uuendamine maksma enam kui 20 miljonit krooni, millest suurem osa saadi kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava (KOIT kava) kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Eesti riigieelarvest. Palamuse vald lisas sellele 15-protsendilise omaosaluse.
Külm talv ja kuum suvi
Sellel, et ehitustööd kooliaasta alguseks valmis ei saanud, oli OÜ Riverside projektijuhi Hanno Varese sõnul mitmeid põhjusi, kaasa arvatud külm talv ja kuum suvi — kõlagu see väide siis nii naljakalt kui tahes.
“Talvel ning võttis pakane tõepoolest meie töötempot kõvasti maha,” ütles Hanno Vares. “Möödunud aasta 15. detsembril lõime kopa maasse, et koolimaja uue korpuse vundamenti rajama hakata, aga samal ööl tuli 15-kraadine külm ja mitme kuu jooksul ilm enam palju soojemaks ei läinudki. Suvine kuumus takistas aga välisviimistlustöid: kui õhus oli sooja kolmkümmend kraadi, siis kuumenes seina soojustamisel kasutatud penoplast päikese käes viiekümne kraadini ning krohv oleks selle peal kohe kuivanud, mitte kivistunud. Mina kogesin olukorda, et kuumus krohvida ei lase, elus esimest korda.”
Ehituse lõpptähtaega tuli edasi nihutada ka sellepärast, et ilmnes mõnede lisatööde vajadus.
“Selgus näiteks, et koolimaja vanima osa trepikoja ja jalutussaalide valgustussüsteem on mõttekas samuti välja vahetada,” ütles Hanno Vares. “Rekonstrueerimisel on sündmuste käiku üldse raskem prognoosida kui uue hoone rajamisel, sest vana hoone pakub enamasti üllatusi ja ikka kipub töid, mida tegelikult teha vaja, projektist välja jääma.”
Kui maja on nüüd tõesti valmis, siis napilt enne lume tulekut tehtud haljastustööde tulemuse peab ehitaja kevadel üle vaatama ning vajaduse korral üht-teist üle tegema.
Suurem, ilusam, otstarbekam
Võib julgelt öelda, et Palamuse koolimaja ei saanud rekonstrueerimise käigus mitte ainult suuremaks ja ilusamaks, vaid ka otstarbekamaks. Eriti rõõmus on koolipere võimaluse üle liikuda hoone ühest korpusest teise ka teise korruse tasandil: see hoiab jalavaeva kõvasti kokku. Tihedas kasutuses on ka uue korpuse esimesel korrusel paiknev väike saal, kus taidlusringid proovi saavad teha.
“Kui saali ja koridori eraldav lükandsein eemaldada, saab siin vast isegi lõpuaktusi pidada. Siin on õhkkond ikka pidulikum kui võimlas korvirõngaste all,” märkis kooli õppealajuhataja Tiina Luige. Eraldi aulat koolil teatavasti pole.
Mida uuenenud koolimaja visiitkaardiks võiks nimetada, kas 32 arvutikohaga meediaklassi, kunsti-, käsitöö- ja kodundusklassist koosnevat kompleksi, poole suuremaks ehitatud ja nüüdisaegsete seadmetega varustatud poiste tööõpetusklassi või veel midagi neljandat-viiendat, ei oska kohe öeldagi. Hea on seegi, et algklassid oli nüüd võimalus ühte kohta koondada, nii et nemad suuremaid ega suuremad neid ei sega. Uut jõusaali saavad aga kohaliku spordiklubi liikmed nüüd õhtuti nii kasutada, et nad teisi kooliruume läbima ei pea.
Avamispeol kinkis kooli direktor Kuuno Lille vallavalitsusele, projekteerijale, ehitajale ja omanikujärelevalve teostajale (selleks oli AS Duko Ehitus) omapärased meened — saja-aastased pütilauad, millele oli kirjutatud sobiv vanarahva tarkusetera. Vallavanem Urmas Astelile üle antud laual oli kiri “Kümme korda mõeldud, üks kord tehtud.”
“No ma usun küll, et nüüd pole selle maja kallal kohe tükk aega enam midagi teha vaja,” kommenteeris vallavanem ja tänas omakorda Jõgeva maavanemat Viktor Svjatõševi, kes KOIT kavast rahasaamisele kaasa aitas. Direktor Kuuno Lillel oli aga põhjust tänada ka neid asutusi, kes õpilased kooliaasta algusnädalateks oma katuse alla tunde pidama võtsid. Esimesel klassil oli näiteks võimalus alustada kooliteed Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi ajaloolises klassitoas.
i
RIINA MÄGI
