Esmaspäeval Voore külalistemajas peetud Jõgeva maakonna kultuuritöötajate infoseminaril tõdeti, et 2011. aasta kujuneb siinmail kirevaks ja sündmusterohkeks kultuuriaastaks. Kinnitust leidis ka arvamus, et kultuuriasjade üle arutlemiseks oleks vaja kokku kutsuda konverents.
Jõgevamaa tuleva-aastasele kultuurikalendrile jätab omapärase jälje asjaolu, et õige mitmel kultuuriasutusel on põhjust oma juubelit tähistada: Torma rahvamaja saab 100-, Sadala rahvamaja 80- ning Jõgeva ja Põltsamaa kultuurikeskus 50-aastaseks. Tavalisest suurejoonelisemaks kujunevad ka tuleva-aastased Alo Mattiiseni muusikapäevad ja Betti Alverile pühendatud luulepäevad Tähetund: Alo Mattiiseni sünnist möödub 50 ja Betti Alveri sünnist 105 aastat.
Käivitumas on ka uusi ettevõtmisi. Näiteks korraldab Põltsamaa kultuurikeskus koostöös G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooliga aprilli lõpus Uno Naissoo nimelise üleriigilise vokaalansamblite konkursi.
“Erinevalt Alo Mattiiseni muusikapäevade raames toimuvast vokaalansamblite konkursist, millel osalevad koolinoored, on meie konkurss mõeldud täiskasvanud lauljatele,“ ütles Põltsamaa kultuurikeskuse direktriss Irja Targama. “Uno Naissoo nime ei kavatse me ettevõtmisele anda niisama, vaid põhjusega: sündinud on eesti levimuusika suurkuju küll Viljandis, ent lapsepõlve- ja kooliaastad veetis ta Põltsamaal.“
Üheks Jõgevamaa kultuuriaasta tippsündmuseks kujuneb mõistagi 12. juunil Jõgeval toimuv I Eesti Naiste Tantsupidu, mille pääsmeid peotoimkonna juhi, Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütteri sõnul tuleval nädalal juba müüma hakatakse. Peole on end registreerinud arvukalt rühmi kogu Eestist ning peoettevalmistused käivad täie hooga. Keda nimetatud sündmus tõsisemalt huvitab, jälgigu peo pidevalt täienevat kodulehekülge www.naistetantsupidu.ee .
Kultuuripealinna kavas
Naiste tantsupidu ja tulevasuvine Põltsamaa Fest on nii olulised sündmused, et neid tutvustatakse ka Tallinna kui Euroopa 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna programmis, mida levitatakse kogu Euroopas. Sel moel võib tuleval suvel meie maile sattuda vägagi kaugeid külalisi.
Kui Airi Rütter rääkis Voorel kultuuritöötajatele naiste tantsupeo ettevalmistustest, siis Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja kohusetäitja ning Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse nõukogu liige Andi Einaste rääkis lahti tuleva-aastase noorte laulu- ja tantsupeo “Maa ja ilm“ taustaloo. Ta jagas ka selgitusi selle kohta, kuidas kahe peo ühel platsil pidamine (tantsijadki esinevad seekord ju lauluväljakul!) tehniliselt teoks saab. Maakonna rahvakultuurispetsialist Pille Tutt lisas teavet majutuskohtade ning proovide-etenduste toimumise kohta. Tema sõnul on Jõgevamaalt noortepeole registreerunud umbkaudu 900 lauljat, tantsijat, võimlejat ja pillimängijat.
Mustvees avab mõne kuu pärast uksed põhjalikult remonditud ja tükati ümberehitatud kultuurikeskus. Mustvee linnapea Urmas Laur tutvustas kultuurikeskuses avanevaid uusi võimalusi, Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi esimees Maie Puusepp tuletas aga meelde olulisemaid põhimõtteid, millest lähtudes nimetatud organ kultuurialasteks ettevõtmisteks raha eraldab.
Teemasid jätkuks
Seminaril arutleti selle üle, kas oleks taas aeg kokku kutsuda selle valdkonna probleeme käsitlev konverents ning kas maakonna kultuuriasutustel oleks mõttekas moodustada ühisteks ettevõtmisteks mittetulundusühing. Kultuurikonverentsi või õigemini maakonna kultuuripäeva on ka ükskord varem peetud — 2005. aasta novembris Palamuse rahvamajas. Voorel jõuti rühmatööd tehes arusaamisele, et uue kultuurikonverentsi kokkukutsumiseks on aeg küps, ent enne 2012. aasta algust seda arvatavasti teha siiski ei jõuta.
“Teemasid, mida arutada, arvati jätkuvat,“ ütles esmaspäevase infoseminari eestvedaja, Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tiina Tegelmann. “Näiteks võiks luubi alla võtta kultuurielu korraldamise erinevad kogemused maakondades ja valdades. Peatselt möödub ju 15 aastat sellest, kui Jõgeva vallas mindi üle kultuuritöö seltsipõhisele korraldusele. Nüüd arvati paras aeg olevat uurida, kas ja kuidas suudab piirkonna kultuurielu toimida, kui seal puuduvad rahvamajad ja palgalised kultuuritöötajad. Võimalikke teemasid toodi välja veelgi.“
Mis kultuuriasutusi ühendavasse MTÜsse puutub, siis kolmes maakonnas — Harju-, Pärnu- ja Saaremaal — on see juba olemas. Seega tasub enne oma MTÜ moodustamist kõigepealt uurida, kuidas juba toimivad organisatsioonid end õigustanud on.
Päeva lõppedes tõdeti, et maakonna kultuurirahva kokkusaamised on ülimalt vajalikud ning need peaksid toimuma regulaarselt.
i
RIINA MÄGI
