|
MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda tellitud ning Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) poolt läbi viidud uuringust selgus, et maakonna mittetulundusühingutel (MTÜ) on vaja nii kaasamis- kui ka teenuste pakkumise koolitusi. |
JAEKi konsultandi Kersti Kurvitsa sõnul oli uuringu eesmärk saada ülevaade Jõgevamaa mittetulundusühingute hetkeseisust ja probleemidest, selgitada välja tegutsemisvõimekus ja sellest tulenevalt analüüsida vajadusi ning pakkuda välja võimalikke arengusuundi.
Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuhi Aive Tamme sõnul soovis koda uuringut selleks, et oma uut strateegiat kokku pannes arvestada mittetulundusühingute probleeme ja vajadusi. Kersti Kurvitsa kinnitusel soovis JAEK, kelle üheks tegevusvaldkonnaks on maakonna mittetulundusühenduste nõustamine, samuti saada ülevaadet, kuidas ühendused hetkel ise oma olukorda hindavad.
Tamm nentis, et ahaa-efekti tulemused ei andnud, kuid näiteks koolituste korraldamisel saab sihtrühmadega rohkem arvestada. Nii koostöökojal kui ka arendus- ja ettevõtluskeskusel on kavas koolituste teemade valikul arvestada kujunenud olukorraga.
Probleemiks kaasamisoskus
Uuringust selgus, et seadusandlusega ollakse rahul, aga ise seadusloome protsessis kaasa ei räägita. Saadakse hakkama raamatupidamis- või maksuseadustega. “See oli minu jaoks üllatus. Küllap siin on ka meie koolitused mõju avaldanud, oleme püüdnud pidevalt selleteemalisi koolitusi läbi viia. Kes on tahtnud, need on suutnud end järjele viia. Samuti saadakse hakkama e-äriregistri kasutamisega, nurinat oli vähe. Ankeedi läbiviimise ajal enne jaanipäeva oli 70 protsenti vastanutest juba kasutanud e-äriregistrit, näiteks esitanud registrile majandusaasta aruande,” tõdes Kurvits.
Maakonna arengustrateegiat koostades selgus, et MTÜd ei löönud seal kuigi aktiivselt kaasa. “Sama selgus ka meie uuringust. Valdade ja linnade arengukavade koostamisel väga aktiivselt ei osaleta, küll aga oodatakse, et MTÜsid kaasatakse, ja tahetakse, et näiteks omavalitsuse arengukava koostamisse kaasataks erinevaid ühendusi, mitte kogu aeg ühtesid ja samu,” lisas ta.
Enam kui pooltel MTÜdest on olemas oma arengukava ja peaaegu kõikidel oma eelarve ning tegevuskava. Kellel see paberil polnud, oli kindlasti läbi mõeldud.
Eestvedajateks ühingu tegevustes on endiselt veel üks kuni kolm aktiivset liiget või siis juhatus. “Väike arv aktiviste ei suuda aastaid üht ja sama ühendust vedada, oma liikmete kaasamist peaks tulevikus tõsiselt soodustama,” tõdes ta.
Palgaline personal on suurtel omavalitsuse loodud MTÜdel või riikliku sihtfinantseerimisega ühendustel, eraisikute loodud ühendusel pole võimalik tööjõudu palgata.
Nõrk majanduslik olukord
“58 protsenti MTÜdest hindas oma majanduslikku olukorda rahuldavaks, samas kui küsiti, kas on reaalselt vahendeid, et järgmisel aastal püsima jääda, siis 18 protsenti olid kindlad, et nad ei jää püsima ja 42 protsenti ei osanud oma majanduslikku jätkusuutlikkust hinnata. Seega on 60 protsendil MTÜdest kahtlusi püsimajäämises,” võttis Kurvits kokku.
Peamine tuluallikas on projektitoetus, järgmine kohaliku omavalitsuse toetus, vahe on üsna väike. “Puudust tuntakse tegevustoetusest, mille abil saaks katta kulusid, mis projektides pole abikõlbulikud.
MTÜd hindavad end küllaltki headeks projektikirjutajateks, ent enamik projektitoetusi saadakse väikestest programmidest. Suuremaid fonde, kust toetusraha tuleb pärast projekti elluviimist, kasutatakse vähem. Toetuse tulek pärast projekti elluviimist on üks suuremaid takistusi fondide ja programmide kasutamisel. Samuti on suurte projektide puhul probleemiks omafinantseering. Mittetulundusühingutel on pankadest laenu saamine problemaatiline, üldjuhul peab MTÜ juhatus oma isikliku vara panti panema. “See pole õige, et avalikuks tegevuseks peab inimene pantima isikliku vara. MTÜ tegutseb avalikkuse ja eelkõige kogukonna huvides, ta ei saa ühingu tegevusest isiklikku kasu, seetõttu riskida oma varaga pole paljudele vastuvõetav. Tegelikult on selline põhimõte ebaõiglane,” tunnistas Kurvits.
Jõgevamaa mittetulundusühingute uuring
*Viidi läbi ajavahemikul mai – september 2010
*Valimisse võeti maakonnas registreeritud vähemalt aasta tegutsenud MTÜd ja SAd, kelle e-posti aadressid olid kättesaadavad
*Andmekogumismeetodiks oli veebipõhine ankeedivorm
*Lõplik valim 200 ühendust, korrektseid vastuseid 77
*Maakonnas oli uuringu läbiviimise hetkel 592 mittetulundusühendust, neist 22 SAd ja 405 MTÜd ja 165 korteriühistut
*Keskmine vastaja oli eraisikute loodud MTÜ, kes on tegutsenud üle kümne aasta, kel on üle 20 liikme ja kes tegeleb kohaliku elu ja kogukonna või kultuuri ja spordi edendamisega
*67 protsenti vastanutest ei oma mingit palgalist personali
*Aktiivsed eestvedajad on juhatuse liikmed või üks kuni kolm aktiivset ühingu liiget
*58 protsendil on tegutsemiseks oma ruumid, mis on tasuta renditud kohalikult omavalitsuselt
*Enamik kasutab kodu või töökoha arvutit ja internetti
Allikas: Jõgevamaa mittetulundusühenduste tegutsemisvõimekuse ja võimalike arengusuundade uuring.
Uuring on kättesaadav Internetis www.jaek.ee ja www.jogevamaa.com
i
HELVE LAASIK
