Eesti suurimale äriideede konkursile esitati tänavu kokku 341 projekti. Sama palju ideid esitati Ajujahile ka möödunud aastal. Väljavalitute hulka jõudis tööstuse ja disaini kategoorias ka VooreMET.
Ideid esitati esimest korda kõigist 15 maakonnast, enim kasvas sotsiaalse ettevõtluse kategooria, kuhu esitati 46 plaani.
Kõige rohkem ideid esitati Harjumaalt ja Tallinnast – vastavalt 43 ja 162. Tartumaalt esitati kokku 66 ideed, Pärnumaalt 16, Lääne-Virumaalt 10, Raplamaalt 9, Ida-Virumaalt 7, Saaremaalt 7, Võrumaalt 6, Jõgevamaalt 3, Läänemaalt 3, Viljandimaalt 3, Järvamaalt 2, Valgamaalt 2, Põlvamaalt 1, Hiiumaalt 1.
Kliendi soovid olulised
Jõgevamaa kolmest ideest üks, VooreMET, jõudis 100 esimese edasipääseja sekka. Tööstuse ja disaini kategoorias konkursil osalev VooreMET on Ajujahti saadetud taotluses enda kohta öelnud, et tegemist on omanäolisi ja uuenduslikke põllumajandusseadmeid ning arendusteenuseid pakkuva lahendusega kliendi enda juhiste ja soovide järgi.
VooreMET pakub Eesti põllumeestele personaalset arendusteenust, mis koosneb inseneriteenusest, tarneahela haldamisest ja tootmisteenuse vahendamisest läbi juba toimiva VooreMETi koostöövõrgustiku. Selle tulemusena valmivad meie piirkonda sobilikud põllumajandusseadmed, mis on valmistatud vastavalt klientide vajadustele ja nende juhiste järgi. Sel alal tegutsevad ettevõtted Eestis pakuvad masstoodangut ning ega jõua kliendile tihtipeale personaalselt läheneda. Seega ei pruugi põllumehed sealt abi saada. VooreMET OÜl on juba varem valminud rulooniharkide tootegrupp, millest kolm toodet on olnud prototüüpimisel ning saadetud testimiseks Saaremaa veisekasvatustallu.
Ettevõtte tegevjuhi Eero Merisalu sõnul valmistas edu konkursil heameelt. „Olin päris hästi valmistunud ja eeltöö oli tehtud,“ ütles ta. See oli tema arvates ka üks nüanssidest, millega ta žürii poolehoiu võitis. „Mul on enam-vähem toimiv ettevõte ka, kuigi kliente veel ei ole. Siiski on näha, et midagi on tehtud ja konkursile ma mütsiga lööma ei tule. Kui kohapeal käisin ja konkurentidest rohkem aimu sain, siis selgus, et konkurents on pigem teises vallas: hästi palju on rakendusi ja IT teemat,“ rääkis Merisalu. Tema ideeks on kutsuda põllumehi üles pakkuma VooreMETile häid mõtteid ja ideid, mis ettevõttes tooteks vormuksid.
Idee tuli abikaasalt
Ajujahil osalemine oli firmajuhi sõnul uitmõte. „Ma ei ole Ajujahti väga palju jälginud, esimesed kaks hooaega vaatasin. Aga siis tuli sinna palju mittefüüsilisi asju nagu äpid ja platvormidel toimivad lahendused. Mõistsin, et see pole minu jaoks. Abikaasa pakkus välja, et võiksin proovida,“ meenutas Merisalu. „Kui enne oli väike lootus, et ehk saab edasi, siis nüüd käib edasipääsu nimel väga kõva töö,“ tunnistas ta.
Sellel nädalavahetusel kohtuvad Ajujahi võistlejad žüriiga ja välja valitakse 30 edasijõudnut. Oma tugevamateks konkurentideks peab Eero Merisalu kaht ideed. Üks neist on plastmoodulitest kergliiklustee, mis valmistatakse taaskasutatavast materjalist, teine uuenduslik ja pilkupüüdev vineeraed.
Sellest, kas VooreMETis töö jätkub või mitte, Ajujahist ei olene. „Meil töö juba käib,“ kinnitas Merisalu.
KERTTU-KADI VANAMB
