Kui detsembrikuu töötundide arvutamine teeb peavalu

Aastalõpp ei ole enam kaugel ja võib kihla vedada, kas Talvetaat kaunistab jõuluajal metsas kuuski härmatise või pärlisuuruste vihmapiiskadega.

Kuid tööandjatel tuleb õige varsti tutvustada oma ettevõtte personalile detsembrikuuks kinnitatud tööajakava.

Töölepingu seaduse kohaselt lühendab tööandja uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra. Kuigi tekstist on kadunud sõna “vahetult”, on seadusandja jätkuvalt silmas pidanud riigipühale vahetult eelneva tööpäeva lühendamist.

Vahel küsitakse, et kas tööpäeva võib lühendada ka vahetuse algusest. Keelatud see ei ole, aga seadusandja mõtte kohaselt peaks tavapärane tööpäev ikkagi varem lõppema, et töötaja saaks hakata pühadeks valmistuma.

Sellest tulenevalt on 2010. aasta detsembris kolm normtundide arvu täistööajaga ehk arvestuslikult 40 tundi nädalas töötavatele töötajatele:
– kui töötatakse esmaspäevast reedeni ja 8 tundi päevas, on töötunde 170, sest 22 kalendaarset tööpäeva x 8 tundi = 176 tundi – 2 x 3 tundi, mille võrra tööpäeva pikkust  lühendatakse jõululaupäevale ja uusaastale vahetult eelneval tööpäeval.


Kui töötatakse graafiku alusel ja töötaja ei ole tööl ei jõululaupäevale ega uusaastale vahetult eelneval tööpäeval, siis tema kuu tööajanorm ei lühene ja  see on 176 tundi.

Kui tööl ollakse graafiku alusel ainult ühel pühale vahetult eelneval tööpäeval, siis lüheneb selle töötaja tööajanorm ainult 3 tunni võrra, olles seega 173 tundi.

Samas on terve rida töövaldkondi, kus seoses elanikkonna teenindamisega tööpäeva pühade eel reaalselt ei lühendata – keegi ei kärbi lühemaks haiglatöötaja, tuletõrjuja, tanklaoperaatori või politseiniku 12- või 24-tunnist töövahetust ning ega kaupmeeski  pane kauplust varem kinni ajal, kui töölt juba vabanenud inimesed usinalt poodlevad.

Sel juhul on töökorralduse reeglid selleks ettevõttesiseseks dokumendiks, kus töötaja leiab vastuse küsimusele, kuidas neid lühendamata jäänud töövahetuse tunde talle korvatakse. Enamlevinud tava kohaselt vähendatakse selle võrra arvestusperioodi töötundide arvu ja käsitletakse neid tunde kokkuleppeliste ületundidena. Otse seadusest tulenevalt hüvitatakse ületunnid vaba aja andmisega, kui pooled ei ole kokku leppinud selle rahalises hüvitamises 1,5-kordse tasu maksmisega. Võimalik on ka, et detsembrikuu tööajakava koostades planeerib tööandja töötajale hoopis mõne teise tööpäeva lühemana ja ületunde ei tekigi.

Tuleb arvestada, et kuna ületunde tehakse poolte kokkuleppel, on töötajal ka oma sõna sekka öelda, kas ta nõustub ilma töövahetuse lühendamiseta riigipühale eelneval päeval tööd vihtuma.

Tööandja peab summeeritud tööajaga töötajatele kuu töövahetuste ajakava teatavaks tegema tema poolt kehtestatud korras. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel võib tekkida vajadus tööajakava kuu kestel muuta ja töötajat puhkepäeval hoopis tööle kutsuda. Sel juhul peab tööandja mõistlikult arvestama ka töötaja eraeluliste huvidega, mis võib aastalõpusündmuste tulvas üsna keerukaks osutuda.

Mõnes firmas lühendatakse kõigi riigipühade eel töötajate tööpäeva pikkust mitme tunni võrra kas tööandja ühepoolse otsuse või kollektiivlepingu alusel. Kuid töötaja töötasu ei tohi selle tõttu väheneda.

i

NEENU PAVEL, Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist

blog comments powered by Disqus