Kiire internet ei ole enam mägede taga. Elektrilevile on sellekohaseid taotlusi laekunud 35 000. Nüüd on ettevõte kiire interneti taotluse esitamise tähtaega selle aasta lõpuni pikendanud.
Kiire internetivõrgu ehitamine tähendab seda, et Elektrilevi paigaldab elektritaristule fiiberoptilise kaabli ning loob kiire interneti ja televisiooni püsiühenduse võimaluse. Tegemist on n-ö avatud püsiühendusega, ühe kaabli kaudu saavad teenust pakkuda kõik Elektrileviga koostööd tegevad operaatorid. Teenuse osutaja valik ei sõltu enam ühest pakkujast. Avatud sidevõrk võimaldab valida ka operaatoreid, kellel ei ole seni olnud võimalik sellist teenust osutada. Samuti on võimalik kasutada mitme operaatori teenuseid, kuid kõigi eest tuleb maksta liitumistasu.
Korralik netiühendus vähestel
Juulis kirjutas toonane ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo oma arvamusloos, et kui Eesti tahab olla tõeline e-riik, siis peab kiire internet jõudma igale poole, kus püsivalt elatakse. „Täna on Eestis kokku 324 000 kinnistut ja neist ainult 82 000 ehk siis 25 protsendil on vastavalt Tehnilise Järelevalve Ameti kaardistusele kaabelvõrgu näol stabiilne ja kiire internet. Tõsi, 25 protsenti kinnistuid ei tähenda 25 protsenti kodusid, kuna iga kortermaja, kus suuremates elab sadu inimesi, loetakse üheks kinnistuks. Pooled neist 82 000 aadressist asuvad linnades ja linnainimestel pole reeglina ka internetiga nii suurt muret, eriti kui arvestada erasektori lähiaastate investeeringuplaanidega,“ kirjutas Palo Vooremaas ilmunud arvamusloos.
Palo tõi välja ka näitajad Jõgevamaalt. „Sealsest 11 970 kinnistust oli veebruari seisuga korralik netiühendus 2210 aadressil ja 1405 puhul kavatsesid erafirmad investeeringuid teha. Tervelt 7859 kinnistut oli kaetud „valge alaga,“ kus kvaliteetne netiühendus kas puudus, jäi alla 30 megabiti sekundis või siis ei olnud erasektoril kavas sinna investeerida.
Võrdluseks – kui Jõgevamaal hõlmas valge ala 66 protsenti kinnistutest, siis Raplamaal oli vastav protsent 51 juures. Konkursi tulemusena peab interneti püsiühenduse kättesaadavus ka maakondade lõikes võrdsemaks muutuma,“ kirjutas Palo.
Üle 100 000 ühenduse
Seda, kui suur on vajadus kiire interneti järele Jõgevamaal, Elektrilevi sideteenuste juht Oliver Ruus konkreetselt välja ei toonud. „Leiame, et sooviavalduste arv üksinda ei anna head konteksti, võivad kujuneda valearusaamad. Tegelikult annab kõige õigema pildi kogu investeeringute arv järgmise viie aasta jooksul antud piirkonnas. See hõlmab nii riigi toetuse abil loodavaid ühendusi kui ka Elektrilevi omafinantseeringuga rajatavaid ühendusi,“ märkis Ruus.
Järgmise viie aasta jooksul on Elektrilevil plaanis rajada üle 100 000 ühenduse üle terve Eesti. See tooks kiire interneti ligi 200 000 kodule. „Täpsemalt, maakondade kaupa ei saa veel nendest plaanidest rääkida, sest plaanid ei ole lõpuni paigas. Samuti pole need lõpuni paigas ka valdade kaupa. Loodame, et saame maakonnapõhiseid plaane täpsustada novembri lõpus. Vallapõhistega peab tõenäoliselt ootama järgmise aasta esimeste kuudeni, kui saame välja öelda, millistes piirkondades täpsemalt hakkame 2019. aastal võrku rajama,“ ütles Ruus.
Eeldatavasti toimub novembri lõpus riigiga lepingu sõlmimine seoses riigitoetustega. „Hetkel on Viimase Miili konkursi tulemused küll välja kuulutatud, kuid ametlik vaidlustusaeg ei ole veel lõppenud. Konkursi tulemused saab lõplikuks lugeda, kui vaidlustusaeg on möödas, ühtegi vaidlustust pole laekunud ja Elektrilevi ning Tehnilise Järelevalve Amet jõuavad lepingu sõlmimiseni,“ täpsustas Elektrilevi kommunikatsioonispetsialist Peeter Liik.
Oma soovist saab Elektrilevile aasta lõpuni teada anda veebilehel elektrilevi.ee.
KERTTU-KADI VANAMB
