Europe Direct Jõgevamaa teabekeskuse töötaja Astrid Paulus kandis neljal päeval Antwerpenis viibides kaelas kollast kaarti, kus kirjas tema enda nimi ja päritoluriik. Belgia suurimasse linna sõitis ta aga, et osaleda Europe Direct võrgustike aastakoosolekul, kus põhiteemaks inimõigused.
Teemaga seotud üldtuntud probleemide kõrval räägiti foorumil ja vaba aja vestlustes sellestki, kuidas erinevate maade kodanikud ja eriti Euroopa Liidu tutvustamisega tegelevad ametnikud Europe Direct võrgustikest omavahel veelgi tihedamalt suhelda saaksid.
Antwerpeni jõudmiseks tuli Astrid Paulusel ja kaheksaliikmelise Europe Direct teabekeskuste Eesti delegatsiooni koosseisus sõita esmalt Tallinnast Riiga, seal lennukiga Brüsselisse ja edasi kahe rongiga sihtkohta. “Antwerpenis ootas meid juba Euroopa Liidu Eesti Komisjoni võrgustike koordinaator Doris Lebreht. Et oleks teada, kes on kes ja mis keelt valdab, saime kaelas kandmiseks erivärvilised kaardid. “Inglased” ja nende hulgas minagi said kollase, “sakslased” roosa ja prantsuse keele valdajad sinise kaardi. Viimatinimetatud olid konverentsil vähemuses, kuid Prantsusmaa delegatsioon ise jäi elavaloomuliste sõnavõttude ja küsimuste esitamisega üsna hästi meelde. Prantsuse esindus demonstreeris ka mustlaste probleeme käsitlevat filmi, millest jäi mulje, et suhtumine vähemusrahvastesse sõltub suuresti sellest, missugused poliitilised jõud parajasti võimul on,” rääkis Paulus.
Igas riigis oma temaatika
Mitmetes riikides võrdlemisi teravaks muutunud võõrtööjõu temaatikat käsitles oma ettekandes üksikasjalikumalt Euroopa Liidu asepresident.
“Tunda oli sallivat hoiakut ja kõlama jäi mõte, et selles valdkonnas tuleb riikide koostöös veel palju ära teha, kusjuures eesmärgiks tuleks seada kaugemalt ja teisest kultuurikeskkonnast saabunud inimeste põhjalikumat tutvustamist nii Euroopa Liidu kui ka Euroopa riikide seadustega,” rääkis Paulus.
Igati huvitava ja tänu heale inglise keele hääldusele hästi arusaadava ettekande pidas tema sõnul Euroopa Liidu petitsioonide komitee liige Adina-Ioana Valenan, kes keskendus tarbijakaitsele.
“Muu hulgas toonitas ta selle valdkonna tähtsust seoses internetikaubanduse arenguga ning märkis, et netikaubanduse õiguslikku poolt peaksid oma huviorbiidis hoidma ka Europe Direct infokeskuste töötajad. Selles põhimõtteliselt õiges lähenemises tuleb aga arvestada riikide iseärasustega. Näiteks tegutseb Eestis ju eraldi tarbijakaitseamet.
Konverentsil selguski, et Europe Direct teabekeskuste ülesannetel on erinevates maades oma spetsiifika. Näiteks Taanis lahendatakse mitmeid sotsiaalhoolekandega seotud probleeme. Eestis, nagu teada, tegutsevad need asutused maavalitsuste juures. Vaatamata iseärasustele tegevusvaldkonnas, peetakse väga tähtsaks senisest avaramat koostööd Europe Direct teabekeskuste vahel üle maailma, milleks vahetasime ka rohkesti visiitkaarte ja e-posti aadresse.”
Eesti = Siim Kallase kodumaa
Astrid Pauluse sõnul esinesid foorumil viie-kuueminituliste etteastetega ka Europe Direct infokeskuste töötajad. Eestlastest kõneles Talis Tobreluts Põlvamaa Europe Directist, kes arutas lausa näitemängulises vormis selle üle, kuidas eakad tänapäeva maailmas hakkama saavad. Et atraktiivsust ja emotsionaalsust lisada, kaasas ta esinemisse ka oma sõbra Samuele Fischetti Itaaliast.
Mis puutub aga üldse Eesti tundmisse teistes Euroopa Liidu maades, siis seostavad paljud meid Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallasega.
Astrid Paulus märkis, et konverents toimus nüüdisaegse sisekujundusega vanaaegses hoones, viissada inimest mahutavas saalis. Tööpäevad olid pikad ja tihedad, kusjuures meele erksamaks hoidmiseks püüti ka reipust juurde anda. Näiteks mängis ühe päeva lõpetamisel õhtusöögisaalis kergemuusikaorkester, kes tuli ühe delegatsiooni juurest teise juurde ja pakkus võimalust omapoolseks improvisatsiooniks soovitud palade põhjal. Eestlaste valikus oli rokc’n’ roll -stiilis “We love Estonia” millega pillimehed edukalt toime tulid.
Mõnusaks puhkuseks oli kakülaskäik loomaeda. Antwerpeni vanalinn ja selle munakivised tänavad meenutavad Astrid Pauluse sõnul üsna palju Tallinna vanalinna
“Võrreldes autodega olid tänavapildis ülekaalus jalgrattad. Iseäranis hingekosutav oli aga hoolivus liikumispuuetega inimeste vastu, kes ratastooliga võisid lausa igasse kohta pääseda
Eks sellise keskkonna loomisel saab lisaks riigi ja omavalitsuste pingutustele palju ära teha ka vabatahtlike abiga. 2011 aasta ongi kuulutatud Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks, mis eeldab selle ühiskondliku liikumise suuremat väärtustamist ja seda ka uute tegijate kaasamisega,” rääkis Paulus.
i
JAAN LUKAS
i
Antwerpen
*Antwerpeni provintsi keskus ja elanike arvult Belgia suurim linn
*Asub Schelde jõe ääres
*Antwerpen on üks maailma tähtsamaid sadamalinnu ning teemandikaubanduse keskus
*Antwerpen on linn aastast 1291
*Peamised vaatamisväärsused on Euroopas ainulaadne 7-lööviline katedraal, mis oma 123 meetri kõrguse torniga on Belgia suurim gooti stiilis ehitis
*Renessanss-stiilis raekoda (1565, C. Floris), kuningaloss (1755), Rubensi maja (1611) ja Kuninglik Kaunite Kunstide Muuseum
*Linnas toimusid 1920. aastal olümpiamängud
Allikas:Vikipeedia
