Reede keskpäeval Jõgeva kultuurikeskuses algavatel Betti Alverile pühendatud luulepäevadel Tähetund, mis kannavad kaheksateistkümnendat järjekorranumbrit, etendatakse eesti pagulasluulel põhinevaid lavastusi. Üles astub 23 truppi 24 lavastusega. Tähetunni laureaadid kuulutatakse välja laupäeva pärastlõunal.
Osalevate truppide tavalisest pisut väiksema arvu kohta arvas luulepäevade peakorraldaja, Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahur, et ju see masuajast tingitud on. Samal põhjusel on mõned trupid otsustanud jääda Jõgevale vaid üheks päevaks: vastavalt esinemisjärjekorrale siis kas ainult reedeks või ainult laupäevaks. Korraldajate seisukohalt vaadatuna pole see mõistagi hea, aga samas tuleb nii talitavaid truppe peakorraldaja sõnul ka mõista: kui rahapuudus sunnib valima, kas tulla üheks päevaks või üldse mitte tulla, on esimene variant siiski parem.
Ehkki truppe, nagu öeldud, tuleb tänavu esinema mõnevõrra vähem, on osavõtjate arv enam-vähem niisama suur kui tavaliselt — kolmesaja ringis.
“Truppidega tuleb tavaliselt kaasa ka pöidlahoidjaid ja vilistlasi — noori, kes gümnaasiumi juba lõpetanud, ent keda hing novembri lõpus harjumuspäraselt Jõgevale luulepäevadele kisub,“ ütles Lianne Saage-Vahur.
Tema sõnul valiti eesti pagulasluule tänavuse Tähetunni teemaks osalt sellepärast, et muud sobilikud teemad tundusid justkui juba varasemate aastatel käsitletud olevat. Teisalt kallutas valliku pagulasluule kasuks asjaolu, et tänavu septembris möödus sada aastat Bernard Kangro, Teise maailmasõja lõpus Roosti pagulusse siirdunud eesti luuletaja sünnist. Et üksnes Kangro loomingule keskendumine oleks tekstide valiku liiga ahtaks jätnud, otsustatigi võtta käsile terve pagulasluule.
Lai mõiste
Pagulasluule on Lianne Saage-Vahuri sõnul päris lai mõiste. Näiteks võib Koidulatki pagulaseks nimetada: oma elu viimased 13 aastat elas ta ju Peterburi lähedal Kroonlinnas. Kõige enam seostatakse terminit “pagulasluule“ siiski Teise maailmasõja lõpus pagulusse siirdunud autoritega. Võib arvata, et äratundmisrõõmu saab publikul seekord napimalt olema, sest kultuurikeskuse laval kõlama hakkavate tekstide hulgas on hästi tuntuid vähem. Samas on lavastuste ettevalmistusprotsess olnud noorte jaoks kindlasti väga hariv, sest nad on pidanud süvenema valdkonda, millest koolitundides pahatihti vaid põgusalt juttu tehtud. Nii aitab tänavune Tähetund loodetavasti likvideerida nii mõnegi “valge laigu“ noorte kirjandusalastes teadmistes.
Nagu viimasel ajal ikka, teevad võõrustajad, st kooliteater Liblikapüüdja Tähetunniks valmis suisa kaks lavastust. Üks neist tuleb särtsakam ja lustlikum, teine tõsisem.
Lustlikum tükk “Vana aja muinaslood“ põhineb kolmel Kalju Lepiku ja Arno Vihalemma sündmustikuga ja mängulisel tekstil.
“Liblikapüüdja trupis on tänavu taas palju uustulnukaid ning Lepiku ja Vihalemma ainelise lavastuse loomine aitas uuenenud trupil koos töötama ja koos mõtlema õppida,“ ütles Lianne Saage-Vahur. “Lavastus sündis improviseerides ja etüüde tehes ning eelkõige noorte iseseisva töö tulemusena, minule jäi põhiliselt protsessi ohjaja ning lavastuse eri osade siduja roll.“
Kas hästi või üldse mitte
Teine lavastus põhineb tekstil, mis on Liblikapüüdja lavastajat ajast aega paelunud — Gustav Suitsu luuletusel “Kerkokell“. Valikut tehes andis Lianne endale küll aru, et seda paljudele eestlastele hingelähedast ja tähendusrikast teksti tuleb lavastada kas hästi või siis üldse mitte puutuda, ent otsustas siiski proovida. “Kerkokellas“ teevad kaasa ainult noormehed.
“Kui “Vana aja muinaslood“ on meil juba valmis, siis “Kerkokellaga“ on tööd veel kõvasti, tunnistas Lianne.
Lisaks Liblikapüüdjale astub meie maakonna truppidest üles Põltsamaa kultuurikeskuse noorte näitering Viribus Unitis Ilona Laamani luulel põhineva lavastusega “Kõiksuse lapsed“. Üldiselt võib aga osalejate ringi kohta öelda: kogu “vana kaardivägi“ on kohal, ent nagu ikka, on ka mõned uustulnukad. Akadeemia nime kandva zhürii nimekirja ei hakka siinkohal avaldama, sest selles võib tulla veel muutusi. Ent igal juhul saab Akadeemia koosseis olema suur ja autoriteetne.
Tähetunni esimese päeva, st reede õhtul kell 19 on luulepäevadel osalejad ja linnarahvas oodatud Betti Alveri parki, kus süüdatakse küünlad ning tehakse luule ja muusika vormis tänukummardus Jõgeval sündinud poetessile, kes on andnud põhjuse just Jõgeval üleriigilisi noorte luulepäevi pidada. Sama päeva õhtul saavad noored luulehuvilised Jõgeva Gümnaasiumi aulas ansambli Animal Drama saatel tantsida. Laupäeval täidavad viimase luuleetenduse ja laureaatide väljakuulutamise vahele jääva pausi Jõgeva Gümnaasiumi vilistlased Mikk Lind ja Taavi Poolakese, kes annavad kontserdi gümnaasiumi aulas. Vooremaa fotograaf Anatoli Makarevitš paneb aga kultuurikeskusse Tähetunni ajaks üles ekspress-fotonäituse mullusest Tähetunnist ja teistest Betti Alveriga seotud kultuurisündmustest.
Betti Alveri 114. sünniaastapäeva tähistatakse sel nädalal ka Jõgeva Ühisgümnaasiumis, kus reede hommikul toimub koolisisene luulelavastuste konkurss. Tuleval teisipäeval kell 12 süütab aga Jõgeva esindus küünlad Betti Alveri haual Tartu Raadi kalmistul.
i
RIINA MÄGI
